Juureravi mikroskoobiga on tunduvalt täpsem ja tulemuslikum

juureravi mikroskoobiga

Hammaste tervis on ütlematagi oluline, sest ebapiisav suuhügieen viib mitmete igeme- ning hammastega seotud probleemideni. Juureravi on neist üks sagedasemaid ja rahva poolt ka kardetavamaid. Mikroskoobiga tehtav juureravi muudab selle protseduuri tunduvalt lihtsamaks ning tulemuslikumaks.

Vastavat mikroskoopi kasutatakse nii hambakaariese, igemehaiguste kui ka hambajuure raviks, samuti proteetikas ja suukirurgias.

Seekord keskendume juureravile. Juureravi eesmärk on lihtne — kõrvaldada tekkinud hambaprobleem. Probleemiks võib olla surnud või põletikuline hammas. Lugege selle kohta meie varasemast blogist.

Hambad ja nendega seonduv on inimeseti sageli väga erinev, mistõttu võib juureravi esialgu kavandatust keerukamaks osutuda. Mikroskoopiline juureravi võimaldab ravida kahjustunud või põletikulisi hambajuuri tunduvalt täpsemalt ja parema kvaliteediga, sest mikroskoop avab ligipääsu sinna, kuhu inimsilm ei küündi.

3 põhjust miks juureravi mikroskoobiga on vajalik:

  1. juureravi mikroskoobigaJuureravi peamiseks põhjuseks on hambasse jäänud bakterid, milliseid mikroskoobita, n-ö palja silmaga ei ole võimalik näha. Vastava abivahendita näeb hambaarst vaid suuremaid juurekanaleid. Hammastes on sageli ka väikesed, mikroskoobita nähtamatud lisakanalid, millised võivad vastava abivahendita jääda avastamatuks.
  2. Varieeruv hambajuurte arv (enamasti ühest seitsmeni) ja juuretippude asetus hambas muudavad juureravi üsna keerukaks protseduuriks. Mikroskoopiline juureravi aitab nõudlikes tingimustes maksimaalselt edukalt toimetada.
  3. Hambapind on tööpinnana väike, mistõttu jäävad olulised detailid inimsilma jaoks märkamatuks. Mikroskoobiga on võimalik hambapinda mitmekümnekordselt suurendada ning näha seal silmale nähtamatuid detaile.

Millal on vaja juureravi?

Esmane tundemärk on pea alati hambavalu. Tajutav tunne on vägagi spetsiifiline, mistõttu on sellest ka üsna lihtne aru saada. On kaks võimalust: n-ö elus hammas on sooja- ja külmatundlik. Hammastest võib läbi käia ka ebameeldiv valusööst.

Samuti võib valu teid tabada öösiti või muudel hetkedel, mil hammas toidu ega joogiga otseselt kokku ei puutu. Sarnane valu võib ravimata jätmisel muutuda intensiivseks peavaluks.

Kui aga teie hammas on surnud, annab juureravi vajadusest märku see, et süües-juues tunnete te valu või ebamugavust. Hamba ümber võib esineda ka paistetust ja veritsust.

Lugege lisaks meie varasemat blogi samal teemal.

Kas juureravi on valus?

Küsimusele “kas juureravi on valus?” vastame lühidalt: kindlasti mitte.

Ravile tulles kasutatakse sarnaselt teistele hambaraviprotseduuridele tuimestavat süsti. Esineda võib küll mõningast ebamugavustunnet, millist on tundnud kõik, kes kunagi hambaarsti juures hambaauke vms ravimas on käinud.

Peale tuimestuse kadumist võib lühiajaliselt esineda ka igemete tundlikkust. Kuid ka see on enamikule meist tuttav tunne ega põhjusta märkimisväärset tüli.

Pealegi, kuna ravimata hammas on juba mõnda aega teile palju valu ja ebamugavust põhjustanud, siis on juureravi järgne enesetunne pigem kergendav, sest lõpuks saadi valust lahti!

Kui teil on muresid oma hammaste tervisega, siis võtke meiega ühendust!

Sildit:
Jaga: