Olulisi fakte hambaproteesidest

hambaproteesid

Hambaproteesid on väga vana leiutis. Tänapäeval on võimalik kasutada kaotatud hamba või terve hammasterea asendamiseks mitmeid võimalusi. Kirjutame tänases postituses huvitavatest faktidest hambaproteeside kohta.

1. Proteesimist tunti juba enne meie ajaarvamist

Vanimad näited hambaproteesidest pärinevad Apenniini poolsaarelt, kus kasutati 7.–5. sajandil eKr proteeside loomiseks kulda ning inimeste ja loomade hambaid. Kuni uusajani kasutati proteesimaterjalina puitu. Hiljem levisid luksuslikumad võimalused, milleks olid portselan ja elevandiluu. Kuld on läbi ajaloo olnud levinud kroonimismaterjal.

Tänapäevane tehnoloogia on täiustanud proteesimist, kasutatakse vastupidavaid materjale ja on võimalik luua hambast täiesti eristamatuid proteese.

2. Proteesimine pole ainult vanaduspõlve teema

Kuigi eakad moodustavad suurima grupi inimestest, kes vajavad hambaproteese, võib proteese vaja minna igas eas inimesel. Sagedasem põhjus, miks noori tabab hambakaotus või -kahjustus, on trauma. Löökide, kukkumiste ja avariide puhul, mille järel on tunda hammaste loksumist või hammas isegi välja langeb, on oluline võimalikult kiirelt pöörduda hambaarsti või -kirurgi poole.

Teine põhjus, mis paraku võib tekitada proteesimisvajadust ka nooremas eas, on halb suuhügieen. Kindlasti ei tähenda see, et paari vahelejäänud pesukorra pärast hambad kohe välja kukkuma hakkavad. Küll aga võib kogunev hambakatt ja -kivi viia paradontiidini ja kindlasti süvendab probleemi, kui see peaks olema juba tekkinud.

Loe lähemalt paradontiidi riskidest meie blogist.

3. Eemaldatavad ja mitte-eemaldatavad proteesid

Üldjuhul jaotatakse hambaproteesid kahte gruppi. Igapäevaselt eemaldatavate proteeside alla kuuluvad:

  • Totaalproteesid – asendavad tervet hammaste rida suus ja neid kasutatakse juhul, kui kõik hambad on suust välja langenud.
  • Plaatproteesid – pigem ajutist sorti proteesid, mis paigaldatakse metallist klambriga olemasolevate hammaste külge, näiteks protseduuride vaheliseks ajaks.
  • Büügelproteesid – paigaldatakse samuti klambritega, aga on mugavamad kasutada ka pikemal perioodil.

Mitte-eemaldatavate proteeside alla kuuluvad:

  • Hambakroonid – kasutavad ära olemasolevat struktuuri ja paigaldatakse parandatud hamba peale, enne kui hammas jõuab kahjustuda täieliku väljalangemiseni.
  • Hambaimplantaadid – asendavad puuduvat hammast ja tähendavad nii struktuuri siirdamist kui ka sellele krooni asetamist.
  • Sillad – kroonid, mis paigaldatakse välja langenud hamba kohale, kasutades kõrvalolevaid hambaid.

Loe lisaks: “Hambaimplantaat – kellele ja miks?

Jaga: