Diabeet ja parodontiit – omavahel kavalalt põimunud

Tatjana Kashunina — Fri, 18 Oct 2019 13:50:44 +0000

Kas on võimalik, et veresuhkru tase ja suuõõne tervis võivad olla tugevalt seotud? Tõepoolest – diabeedi tõttu tekkinud ainevahetushäirete foonil võivad ilmneda probleemid ka suus, näiteks parodontiit ja muud suulimaskesta haigused. Hiljutised uuringud on näidanud, et diabeet (ehk suhkruhaigus) ja parodontiit on kaks haigust, mis on omavahel tihedasti seotud.

Teadus on tõestanud, et hambaümbruse kudede olukord on kogu organismi jaoks olulise tähtsusega, sest põletik suus mõjutab kogu keha seisundit ja muudab raskemaks teiste haiguste kulgemise ning ravi. Mida see kõik täpsemalt tähendab ja mida teha selleks, et ennetada tervisele kahjulike mõjude avaldumist siis, kui sul on parodontiit või diabeet?

Kui sul on diabeet, pane ennast kirja parodontoloogi konsultatsioonile

Võta meiega ühendust!

Diabeedi mitu nägu

Tõenäoliselt on pea igaüks kursis, et suhkruhaigus ehk diabeet on tõsine terviseprobleem. Diabeet on enamasti kogu elu kestev seisund, mille põhjustab hormoon nimega insuliin. Just viimase tõttu võib suhkru (glükoosi) sisaldus veres muutuda liiga kõrgeks.

Enamik diabeedi haigusjuhtudest liigitatakse kas 1. või 2. diabeeditüüpi. 1. tüübi diabeet on autoimmuunne seisund, mis tähendab, et inimese enda immuunsüsteem ründab organismi. Kõhunäärme (pankrease) beetarakud hävivad ja ei tooda enam insuliini ning tulemuseks on insuliinipuudulikkus. Seda tüüpi diabeet avaldub tavaliselt juba lapse- või noorukieas.

2. tüüp diabeeti esineb tunduvalt rohkem (peaaegu 90% juhtudest) ja see on pigem seotud elustiilifaktoritega nagu ülekaalulisus, rasvumine ning seda iseloomustab insuliiniresistentsus või -puudulikkus.

Tänapäeval võib diabeet esineda kõigis vanuserühmades ja seda diagnoositakse üha enam ka lastel. Paraku on iga aastaga haigestunuid üha rohkem. 2. tüübi diabeedi puhul saaks umbes kaks kolmandikku haigusjuhtudest ära hoida või edasi lükata, kui säilitada elu jooksul tervislik kehakaal, toituda mitmekesiselt ja olla füüsiliselt aktiivne.

Parodontiit ja selle riskifaktorid

Parodontiit on krooniline ning põletikuline igemehaigus, mida on võimalik korraliku suuhügieeni abil ära hoida. Haiguse tundemärkideks on igemete valulikkus ja punetus ning igemete veritsemine. Haiguse arenedes muutuvad igemetaskud sügavamaks, igemed taanduvad, hambad hakkavad loksuma ning lõpuks võivad välja kukkuda.

Olulised parodontiidi riskifaktorid on:

kehv suuhügieen,
suitsetamine,
hambumusprobleemid,
hormonaalsed häired,
rasked üldhaigused,
halvasti kontrollitud või diagnoosimata diabeet.

Just see igemehaigus on levinuim põhjus, miks täiskasvanud inimesed jäävad oma hammastest ilma. Haigust ravitakse põhjaliku enesehoolduse ja professionaalse puhastuse abil. Olulised on tõhus suuhügieen, lühi- ja pikaajaline hooldus ja pidev ülevaade olukorrast.

Kuidas on diabeet ja parodontiit seotud?

Parodontiit võib ilmneda diabeedi tõttu tekkinud ainevahetushäirete taustal. Diabeedi puhul on tekkivate terviseprobleemide, sealhulgas ka suuõõne haiguste õigeaegne diagnoosimine ja ravimine võtmetähtsusega, et saavutada põhihaiguse ravis häid tulemusi.

Niisiis, on kindlaid tõendeid selle kohta, et diabeet on oluline parodontiidi riskifaktor, seega esineb diabeediga inimestel igemehaigusi tunduvalt tõenäolisemalt kui tervetel. Parodontiidiga inimestel on suhteliselt kõrge glükeemilise markeri tase ja seetõttu võib neil tekkida mittediabeetiline hüperglükeemia (ehk normist kõrgem veresuhkur) ja 2. tüübi diabeet.

Niisiis, lihtsalt selgitades – kui inimesel on diabeet, siis on tal kõrgendatud parodontiidi tekkimise risk. Ja teisest küljest võib ulatuslik parodontiit ohustada kogu organismi tervist. Parodontiit mõjub organismile kahjulikult ja soodustab diabeedi avaldumist.

Tähtis on regulaarne kontroll ja jälgimine

Diabeedidiagnoosiga inimestel peaks olema kvaliteetse hambaravimeeskonna tugi, et aidata parodontiiti ennetada või ravida juhul, kui see on juba tekkinud. Igemete hea tervise säilitamiseks vajavad diabeetikud regulaarset kontrolli, et märgata terviseseisundi halvenemist võimalikult varakult.

Suuõõne probleemide vältimisel ja ka ravis on tähtsal kohal veresuhkru stabiilsena hoidmine. See kehtib ka vastupidi: suuõõne hea tervis aitab kaasa ka diabeedi üle parema kontrolli saamisele.

Üldiselt on nii, et parodontiidi ravi on diabeedihaigel ja seda mitte põdeval inimesel samasugune. Oluline on vaid silmas pidada, et kõiki parodontiidiga patsiente tuleb ravida ja seejärel tegeleda igemete hea tervise säilitamisega, et ennetada 2. tüübi diabeedi arengut.

Mida võtta kõigepealt ette, kui sul on üks neist kahest haigusest? Soovitame kindlasti teha konkreetsed sammud:

Kui sul on suhkruhaigus, pane ennast kirja parodontoloogi juurde, et välja selgitada, kas esineb parodontiit ja kas seda on vaja ravida.
Kui sul on diagnoositud parodontiit, siis külasta oma perearsti ja palu uuringuid, et välistada või kinnitada diabeedi diagnoos.

Kui sul on diabeet, pane ennast kirja parodontoloogi konsultatsioonile

Võta meiega ühendust!

Kas soovid saada nõuandeid oma hammaste ja igemete tervise kohta? Liitu meie uudiskirjaga!

[contact-form-7]

The post Diabeet ja parodontiit – omavahel kavalalt põimunud appeared first on Periodent.

Parodontoos vs parodontiit ‒ millega tegu?

Tatjana Kashunina — Tue, 24 Jul 2018 12:38:14 +0000

Hammaste tervisest rääkides on hambaaugud tihti esimene ja peamine mure, mis meelde tuleb. Hambaprobleemid on aga tunduvalt mitmekesisemad. See, mis tegelikult paljusid inimesi igapäevaselt kimbutab ja tõsiseid probleeme tekitab, on igemepõletik. Igemepõletikust kujuneb pahatihti ebapiisava suuhügieeni tagajärjel välja parodontiit. Sageli kasutatakse arstikabinettides ja netiavarustes terminit parodontoos. Mis see veel on? Vaatame teemat lähemalt.

Esmalt räägime aga veidi suuhügieeni ja igemete tervise taustast. Meie suus, just nagu ka mujal kehal ja nahal, elavad mitmed bakterid. Neid on nii häid kui halbu. Suus olevate bakterite arvu järsul suurenemisel tekib igemepõletik. Miks? Sest hammastele võib jääda toidujäätmete kiht ehk hambakatt, mis tekitab seejärel suus paksu pahandust. Eriti meeldib katule peita end hammaste vahele, kuhu hambaharjaga väga hästi ligi ei pääse.

Hambakivi tekitab igemepõletikku

Kui Sa oma hammaste tervise eest ei hoolitse ning tekkinud kattu regulaarselt ja hoolega (igal hommikul ja õhtul ning võimalusel ka söögikordade vahel) ei eemalda, siis see mineraliseerub ehk kivistub ning tekib hambakivi. Tegemist on väga levinud probleemiga, mille ärahoidmiseks ei pea omalt poolt palju tegema, kuid mille likvideerimine on keerukam ettevõtmine.

Hambakivi põhjustab omakorda igemepõletikku, mis tekitab veritsust hammaste harjamisel ja halba hingeõhku. Igemepõletikust võib omakorda välja areneda krooniline põletik ehk parodontiit. Viimane võib ravi puudumisel viia lausa hammaste kaotuseni. Kui parodontiit süveneb, põhjustab see lõualuu lagunemist ja hammaste väljalangemist.

Parodontoos … või hoopis parodontiit?

Jõudsimegi tuumani. Parodontoos on vananenud termin, mida kasutati arstide ringkonnas rohkem kui 50 aastat kroonilise parodontoloogilise haiguse nimetamiseks, mis avaldus degeneratiivsete luumuutustena ilma samaaegse põletikuta. Isegi tänapäeval võivad hambaarstid ja parodontoloogid haigust erinevalt nimetada, seetõttu tekitab see inimestes tihti segadust. Tegemist on siiski sama asjaga – igemete ja hammaste tugistruktuuri kroonilise põletikuga.

Parodontiiti esineb enamasti täiskasvanutel, see on väga levinud probleem ning on reeglina kroonilise iseloomuga. Lahti seletatuna on tegemist hammast ümbritseva koe kroonilise põletikuga, mis kahjustab nii igemeid, lõualuud kui hammast ümbritsevat sidekoelist ümbrist.

Kuidas see välja näeb? Ige läheb tursesse, muutub seejärel sinakaspunaseks, ige võib söömisel ja hammaste pesemise ajal veritseda. Kui oled õhtuti ja hommikuti hambaid pestes hammaste veritsemist märganud, siis tuleks kindlasti hambakliinikusse oma igemeid kontrollima minna. Toome välja mõned peamised tunnused, mille järgi igemepõletikku ära tunda.

Igemepõletiku tunnused:

Igemete sagedane veritsemine hammaste pesu ajal või söömisel;
Ebameeldiva lõhnaga hingeõhk;
Hammaste asendi muutus lõualuus;
Hammaste n-ö pikenemine ehk igemete taandumine.

Kuidas ise oma igemete eest hoolitseda?

Hoolikas ja regulaarne hammaste harjamine vähemalt kaks korda päevas, võimalusel ka peale iga söögikorda.
Hambaniidi ja suuvedeliku kasutamine lisaks hammaste harjamisele, sest hambakatt jääb kinni just hammaste vahele, kuhu hambahari hästi ei ulatu.
Regulaarne (vähemalt kord aastas) kontroll parodontoloogi juures, et hinnata hammaste seisukorda ja kaaluda võimalikku raviplaani.

Kui Sul on kahtlus, et Sul võib olla igemepõletik, parodontoos (vananenud termin) või parodontiit, siis võta meiega ühendust!

The post Parodontoos vs parodontiit ‒ millega tegu? appeared first on Periodent.

parodontoos Archives - Periodent