Diabeet ja parodontiit – omavahel kavalalt põimunud

diabeet ja parodontiit

Kas on võimalik, et veresuhkru tase ja suuõõne tervis võivad olla tugevalt seotud? Tõepoolest – diabeedi tõttu tekkinud ainevahetushäirete foonil võivad ilmneda probleemid ka suus, näiteks parodontiit ja muud suulimaskesta haigused. Hiljutised uuringud on näidanud, et diabeet (ehk suhkruhaigus) ja parodontiit on kaks haigust, mis on omavahel tihedasti seotud.

Teadus on tõestanud, et hambaümbruse kudede olukord on kogu organismi jaoks olulise tähtsusega, sest põletik suus mõjutab kogu keha seisundit ja muudab raskemaks teiste haiguste kulgemise ning ravi. Mida see kõik täpsemalt tähendab ja mida teha selleks, et ennetada tervisele kahjulike mõjude avaldumist siis, kui sul on parodontiit või diabeet?

Kui sul on diabeet, pane ennast kirja parodontoloogi konsultatsioonile

Diabeedi mitu nägu

Tõenäoliselt on pea igaüks kursis, et suhkruhaigus ehk diabeet on tõsine terviseprobleem. Diabeet on enamasti kogu elu kestev seisund, mille põhjustab hormoon nimega insuliin. Just viimase tõttu võib suhkru (glükoosi) sisaldus veres muutuda liiga kõrgeks.

Enamik diabeedi haigusjuhtudest liigitatakse kas 1. või 2. diabeeditüüpi. 1. tüübi diabeet on autoimmuunne seisund, mis tähendab, et inimese enda immuunsüsteem ründab organismi. Kõhunäärme (pankrease) beetarakud hävivad ja ei tooda enam insuliini ning tulemuseks on insuliinipuudulikkus. Seda tüüpi diabeet avaldub tavaliselt juba lapse- või noorukieas.

2. tüüp diabeeti esineb tunduvalt rohkem (peaaegu 90% juhtudest) ja see on pigem seotud elustiilifaktoritega nagu ülekaalulisus, rasvumine ning seda iseloomustab insuliiniresistentsus või -puudulikkus.

Tänapäeval võib diabeet esineda kõigis vanuserühmades ja seda diagnoositakse üha enam ka lastel. Paraku on iga aastaga haigestunuid üha rohkem. 2. tüübi diabeedi puhul saaks umbes kaks kolmandikku haigusjuhtudest ära hoida või edasi lükata, kui säilitada elu jooksul tervislik kehakaal, toituda mitmekesiselt ja olla füüsiliselt aktiivne.

Parodontiit ja selle riskifaktorid

Parodontiit on krooniline ning põletikuline igemehaigus, mida on võimalik korraliku suuhügieeni abil ära hoida. Haiguse tundemärkideks on igemete valulikkus ja punetus ning igemete veritsemine. Haiguse arenedes muutuvad igemetaskud sügavamaks, igemed taanduvad, hambad hakkavad loksuma ning lõpuks võivad välja kukkuda.

Olulised parodontiidi riskifaktorid on:

  • kehv suuhügieen,
  • suitsetamine,
  • hambumusprobleemid,
  • hormonaalsed häired,
  • rasked üldhaigused,
  • halvasti kontrollitud või diagnoosimata diabeet.

Just see igemehaigus on levinuim põhjus, miks täiskasvanud inimesed jäävad oma hammastest ilma. Haigust ravitakse põhjaliku enesehoolduse ja professionaalse puhastuse abil. Olulised on tõhus suuhügieen, lühi- ja pikaajaline hooldus ja pidev ülevaade olukorrast.

Kuidas on diabeet ja parodontiit seotud?

Parodontiit võib ilmneda diabeedi tõttu tekkinud ainevahetushäirete taustal. Diabeedi puhul on tekkivate terviseprobleemide, sealhulgas ka suuõõne haiguste õigeaegne diagnoosimine ja ravimine võtmetähtsusega, et saavutada põhihaiguse ravis häid tulemusi.

Niisiis, on kindlaid tõendeid selle kohta, et diabeet on oluline parodontiidi riskifaktor, seega esineb diabeediga inimestel igemehaigusi tunduvalt tõenäolisemalt kui tervetel. Parodontiidiga inimestel on suhteliselt kõrge glükeemilise markeri tase ja seetõttu võib neil tekkida mittediabeetiline hüperglükeemia (ehk normist kõrgem veresuhkur) ja 2. tüübi diabeet.

Niisiis, lihtsalt selgitades – kui inimesel on diabeet, siis on tal kõrgendatud parodontiidi tekkimise risk. Ja teisest küljest võib ulatuslik parodontiit ohustada kogu organismi tervist. Parodontiit mõjub organismile kahjulikult ja soodustab diabeedi avaldumist.

Tähtis on regulaarne kontroll ja jälgimine

Diabeedidiagnoosiga inimestel peaks olema kvaliteetse hambaravimeeskonna tugi, et aidata parodontiiti ennetada või ravida juhul, kui see on juba tekkinud. Igemete hea tervise säilitamiseks vajavad diabeetikud regulaarset kontrolli, et märgata terviseseisundi halvenemist võimalikult varakult.

Suuõõne probleemide vältimisel ja ka ravis on tähtsal kohal veresuhkru stabiilsena hoidmine. See kehtib ka vastupidi: suuõõne hea tervis aitab kaasa ka diabeedi üle parema kontrolli saamisele.

Üldiselt on nii, et parodontiidi ravi on diabeedihaigel ja seda mitte põdeval inimesel samasugune. Oluline on vaid silmas pidada, et kõiki parodontiidiga patsiente tuleb ravida ja seejärel tegeleda igemete hea tervise säilitamisega, et ennetada 2. tüübi diabeedi arengut.

Mida võtta kõigepealt ette, kui sul on üks neist kahest haigusest? Soovitame kindlasti teha konkreetsed sammud:

  • Kui sul on suhkruhaigus, pane ennast kirja parodontoloogi juurde, et välja selgitada, kas esineb parodontiit ja kas seda on vaja ravida.
  • Kui sul on diagnoositud parodontiit, siis külasta oma perearsti ja palu uuringuid, et välistada või kinnitada diabeedi diagnoos.

Kui sul on diabeet, pane ennast kirja parodontoloogi konsultatsioonile

Kas soovid saada nõuandeid oma hammaste ja igemete tervise kohta? Liitu meie uudiskirjaga!