Igemepõletik ehk gingiviit on levinud suutervise probleem. Kuigi see ei pruugi vajada kohe arsti sekkumist, võib see olla märk tõsisemast probleemist.
Selles artiklis kirjeldame, miks ja kuidas tekib igemepõletik ning millised on riskifaktorid. Samuti saad teada, milles seisneb igemepõletiku ravi – kuidas aitab arst ja kuidas saab end iseseisvalt kodus aidata, sh looduslike ravimeetodite abil.
Igemepõletiku põhjused
Igemepõletik võib tekkida nii paiksete kui ka üldiste probleemide tõttu. Üldjuhul tekitab igemepõletikku ebapiisav suuhügieen, mistõttu koguneb hambakatt ja tekib hambakivi (mineraliseerunud ja kõvaks muutunud hambakatt). Igemepiirile ladestuvas katus paljunevad aktiivselt agressiivsed bakterid, mis eraldavad mürkaineid. Ige reageerib sellele põletikulise protsessiga.
Sõltumata inimese püüdlikkusest hammaste harjamisel on olemas paiksed faktorid, mis raskendavad korraliku suuhügieeni ja seega soodustavad gingiviidi tekkimist:
- Viltused, pööratud või tihedalt koos olevad hambad loovad kitsaid ja raskesti ligipääsetavaid piirkondi, kuhu hambahari ja hambaniit ei ulatu. Sinna koguneb kergesti hambakatt, kus paljunevad bakterid.
- Halvasti istuvad proteesid ja ortodontilised konstruktsioonid (nt breketid, sillad, kroonid), mille tõttu võivad tekkida väikesed vahed ja nurgad, kuhu hambahari ja hambaniit samuti ei ulatu. Lisaks halvasti sobiv konstruktsioon võib ärritada igemeid ja ise põhjustada põletikku, mille tõttu igemed paisuvad ning puhastamine muutub veelgi raskemaks ja valulikuks.
- Limaskesta vigastused. Valu ja tundlikkuse tõttu on harjamine ja loputamine sageli valulikud, mistõttu inimene puhastab hambaid ja igemeid vähem põhjalikult või väldib mõnda piirkonda täielikult. Vigastuse tingitud turse võib muuta igemete kuju, tekitades mikrovahekohti, kuhu katt ja toidujäägid kergesti kinni jäävad.
- Krooniline suuhingamine vähendab sülje kogust, mis normaaltingimustes kaitseb hambaid ja igemeid bakterite eest (sülg sisaldab ensüüme ja antibakteriaalseid aineid) ning aitab eemaldada hambakattu.
Koosmõjus ebapiisava suuhügieeniga soodustavad igemepõletikku mõned üldised tegurid:
- suitsetamine,
- diabeet,
- liiga tugev hammaste harjamine,
- osteoporoos,
- regulaarne suukuivus (mis võib olla tingitud mõnede ravimite tarvitamisest),
- geneetiline eelsoodumus,
- suu- ja hingamisteede nakkushaigused.
Igemepõletiku sümptomid
Gingiviidi puhul ei ulatu põletik hammaste tugistruktuuridesse ja igeme kinnitus hamba pinnale on veel alles. Seega on igemepõletik veel suhteliselt pealiskaudne. Algstaadiumis võib see haigus tekitada kerget ebamugavust või ei põhjusta üldse vaevusi. Haiguse arenedes hakkavad tekkima igemepõletiku tunnused:
- igemed veritsevad pärast hambapesu või hambaniidi kasutamist,
- igemed veritsevad tahke toidu (nt õuna) söömise ajal,
- igemed paistes ja/või punetavad,
- igemevalu ja/või igemete tundlikkus,
- tekib halb hingeõhk ja ebameeldiv maitse suus
- harvem võib esineda igemete vohamist ja haavandeid.
Regulaarsete kaebuste korral on oluline pöörduda hambaarsti poole. Hambaarst oskab soovitada õigeid hügieenimeetodeid. Tõsisemate probleemide puhul (nt parodontiit) koostab arst raviplaani ja alustab ravi.
Gingiviit vs parodontiit?
Kuna nii igemepõletiku kui ka parodontiidi puhul on tegemist igemetega seotud põletikuga, aetakse sageli need haigused omavahel segamini. Parodontiit on hamba tugistruktuuride põletik, millega võivad kaasneda ka põletikulised igemed. See omakorda tähendab, et igemepõletik ehk dingiviit võib olla varajane märk parodontiidist.
Igemete põletik ei tähenda ilmtingimata peatselt saabuvat parodontiiti, küll aga teatavat riski selleks. Loe lisaks: „Mis on parodontiit ja kuidas seda ära tunda?”
Igemepõletiku ravi
Raskematel juhtudel koosneb igemepõletiku ravi hammaste ja igemete professionaalsest puhastusest (hambaravikabinetis) ja edasisest õigest suuhügieenist. Varakult avastatud igemepõletiku puhul on täiesti võimalik, et gingiviidi arengut saab peatada kodustes tingimustes ja ilma arstliku sekkumiseta. Võtmetähtsuseega on seejuures õige ja korralik suuhügieen.
Kuidas saab arst gingiviidi puhul aidata?
Hammaste professionaalse komplekspuhastuse käigus eemaldatakse kogunenud hambakatt ja hambakivi vee, õhu ja spetsiaalse pulbri survestatud joa ning teiste instrumentide abil. Tänu sellele saab suu patogeensetest bakteritest puhastatud. Protseduuri teeb üldjuhul suuhügienist, parodontoloog või hambaarst.
Sõltuvalt haiguse ulatusest võib arst soovitada loputada suud kloorheksidiiniga, millel on antiseptiline toime. Kloorheksidiin aitab peatada hambakatu moodustumist ja infektsioonide levikut suuõõnes. Samas peab sellega olema ettevaatlik, kuna nagu iga antiseptik, võib ka see kahjustada suu mikrofloorat.
Igemepõletiku ravi kodus
Haigusest paranemiseks on ülioluline õige suuhügieen. Suuhügienist või hambarast selgitab, kuidas tuleb hambaid ja igemeid edasi hooldada, et hoida neid puhtana ning igemepõletikust vabana. Kui sa tunned, et probleem ei ole niivõrd tõsine, et arsti abi otsida, siis järgi neid üldiseid suuhügieeni juhiseid:
- Hambaid tuleb harjata igal hommikul ja õhtul (enne magamaminekut) ehk vähemalt kaks korda päevas.
- Hambaharja valikul eelistada pehme karva ja üsna paindliku käepidemega hambaharju.
- Hammaste harjamisel ei tohi kasutada suurt jõudu, et iget mitte traumeerida.
- Kui igemepõletik oli tingitud traumerimisest, siis ige võib olla mõnest kohast valulik, paistes ja punetav. Sellise olukorra puhul on ülioluline hamba- ja igemepiiri just sellest kohast korralikult puhastada, eemaldamaks igemepõletikku tekitavaid mikroobe. Puhastada tuleb väga ettevaatlikult, hoides sel juhul ära traumeeritud koe liigse vigastamise ning valu süvenemise. Selleks on mugav kasutada üksiku harjatutiga hambaharja (selle harjased sobituvad ideaalselt igemejoone anatoomiaga) või irrigaatorit (tänu seadme tugeva survega veejoale saab igemeservadest tõhusalt eemaldada nii hambakattu kui igemehaigusi põhjustavaid baktereid).
- Oluline on ka hambaniidi või hambavahede harjakeste kasutamine, sest hambavahede puhastamine hambaharjaga ei ole nii efektiivne. Gingiviidi puhul soovitame puhastada hambavahed iga kord pärast söömist, kuna hammaste vahele jäänud toidutükid loovad bakteritele paljunemiseks soodsa keskkonna.
- Kui ei ole võimalik päeva jooksul hambaniiti kasutada, siis võib aidata ka suhkruvaba nätsu närimine ca 15 minuti jooksul pärast sööki. Nätsu närimise ajal algab suus aktiivne sülje tootmine, mis neutraliseerib happelist keskkonda ja eemaldab toidujäänuseid ja baktereid, ehkki mitte niivõrd tõhusalt kui hambaniit.
Kui soovid olla kindel, kas sinu hammaste puhastamise tehnika on õige, siis soovitame konsulteerida suuhügienisti või hambaarstiga.
Kui patsient järgib hoolega suuhügieeni juhiseid, on gingiviit suhteliselt kergesti välja ravitav ning igemekude taastub algsel kujul. Igemepõletiku ravimata jätmisel võib infektsioon üle minna hamba kinnituskudedele ja areneda parodontiidiks.
Igemepõletiku looduslik ravi
Igemepõletiku ravis on võtmekohal korralik suuhügieen (vt üleval toodud juhiseid). Kuid igemepõletiku ravi võtab ikkagi aega.
Raviperioodil saab haiguse sümptomeid leevendada ja paranemist soodustada ka kodustes tingimustes, kasutades looduslike vahendeid. Nt igemete veritsuse vähendamiseks ja põletiku peatamiseks võib kasutada järgmisi ravimtaimi:
- Tammekoor. Suud võib loputada tammekooretee või -keedisega. Tammekooretee kaitseb limaskesta infektsiooni eest, sellel on põletikuvastane ja kootav mõju.
- Salveileht. Salveilehe keedis või -tõmmis on universaalne loodulik ravivahend erinevate suuhaiguste vastu. Salveitõmmisega loputamisel avaldub selle desinfitseeriv ja kootav mõju, mis soodustab igemepõletiku vähenemist.
- Lepavili. Lepaviljade vesitõmmis või keedis on samuti kootava toimega. Igemepõletiku korral saab seda kasutada suuõõne loputamiseks, mis soodustab limaskesta haavakeste paranemist ja peatab veritsust.
NB! Loputusvahend ei tohi olla kuum, pigem võiks olla jahe. Gingiviidi puhul ei tohi kasutada alkoholisisaldusega lahuseid ega agressiivseid aineid.
Igemepõletiku ennetamine
Igemepõletik on probleem, mida on lihtne vältida. Kuid on tõsiasi, et iga inimene on erinev ja nii elustiil kui ka terviseprobleemid võivad soodustada põletiku teket.
Siiski aitavad kõige enam probleemi ära hoida just need kolm reeglit:
- Korralik suuhügieen. Pese hambaid kaks korda päevas ja kasuta hambaniiti või spetsiaalseid hambavahe puhastamise harjakesi. Kasuta suuvett. Kui sa pole kindel, kas kõik hammaste pinnad said korralikult puhastatud, võid proovida spetsiaalseid hambakattu värvivaid närimistablette (nt indikaatortabletid).
- Regulaarne professionaalne suuhügieen iga kuue kuu tagant.
- Regulaarsene kontroll hambaarsti juures kord aastas.
Kui igemepõletik on juba tekkinud
Kui igemepõletik on juba tekkinud ning sa pole kindel, kas hoolitsed suuhügieeni eest efektiivselt, saab sind aidata suuhügienist. Kui kahtlustad tõsisemat probleemi või regulaarne hammaste eest hoolitsemine ei too soovitud mõju, küsi abi parodontoloogilt. Abi on alati olemas!