Juureravi ehk endodontia
Kaasaegne juureravi võimaldab päästa oma hamba ka sellisel juhul, kui põletik on jõudnud sügavale hamba sisemusse ja hambanärv on saanud kahjustada.
Protseduuri ajal eemaldab juureravispetsialist kõik infitseeritud hambakoed, puhastab juurekanalid ja sulgeb need, et bakterid uuesti juurekanalitesse ei sattuks. Juureravi tehakse enamasti ühe või kahe visiidiga, sõltuvalt konkreetsest juhtumist.
Periodent hambakliinikus teostatakse juureravi mikroskoobiga.
Kui juureravi on tehtud, taastab hambaarst patsiendi hambakrooni.
Loe, milliste sümptomite puhul on juureravi vajalik.
Millal on juureravi näidustatud?
Juureravi on hambaravi valdkond, mis tegeleb infitseeritud juurekanalite ja põletikulise hambapulbi raviga, võimaldades seeläbi oma hammast päästa.
Juureravi on vajalik, kui ravimata kaariese või trauma tagajärjel ulatub infektsioon hambapulbini ehk hambasisemusse, kus asuvad närvid ja veresooned. Kui mikroobid jõuavad hambapulbini, tekib elusa hambanärvi põletik ehk pulpiit, millega kaasneb tavaliselt väga tugev hambanärvi valu. Kui aga selles staadiumis jääb hammas ravimata, hakkab hambapulp surema ning tugev hambavalu taandub. Mikroobid paljunevad ja liiguvad juurekanalis edasi, tungides läbi juuretipu ka hammast ümbritsevatesse kudedesse. Selliselt areneb hambajuurepõletik ehk periodontiit.
Nii pulpiit kui ka periodontiit võivad kulgeda nii ägedalt (valu ja sümptomid on vägagi tuntavad) või krooniliselt (ilma oluliste vaevusteta). Nii pulpiidi kui ka periodontiidi puhul on hamba juureravi vajalik.
Ägeda kulgemise puhul jõuavad patsiendid tavaliselt hambaarsti juurde ja saavad juureravi.
Krooniline pulpiit ja periodontiit on salakavalad haigused, mida inimene ei pruugi pikema perioodi jooksul märgatagi, kuna märkimisväärsed sümptomid kas puuduvad, või ilmnevad aeg-ajalt ja siis jälle taanduvad. Sellisel juhul ei saa inimene ravi ning põletik areneb aina edasi, tekitades juba tõsisemaid tüsistusi. Suurem osa kroonilistest juurekanali põletikest avastatakse alles hambaarsti juures kontrollis, röntgenpiltide abiga.
Sel põhjusel on regulaarsed kontrollvisiidid hambaarsti juurde väga olulised. Niiviisi saab ennetada juurepõletikku täielikult või saada sellele võimalikult vara jälile, isegi kui patsient tüüpilisi sümptomeid veel ei märka.
Millised sümptomid võivad viidata, et juureravi on vajalik?
Juureravi on vajalik siis, kui hambasisemus ehk hambapulp saab infitseeritud, mille tagajärjel areneb seal põletikuline protsess. Sel juhul võivad sümptomid varieeruda, kuid enim levinud nendest on:
1. Hambavalu
Hambavalu intensiivsus võib ulatuda kergest tugevani. Hambavalu võib olla erinev sõltuvalt põletiku ulatusest:
- Hammaste külma- ja kuumatundlikkus, mis võib püsida ka pärast kuuma või külma toidu söömist. Selline sümptom viitab algavale elusa hambanärvi põletikule ehk pulpiidile.
- Põletiku arenedes võib valu tabada ka öösiti või muudel hetkedel, mil hammas toidu ega joogiga otseselt kokku ei puutu.
- Edasisel arenemisel võib elusa hambanärvi põletiku korral tekkida intensiivne valu, mis levib silmadesse ja meelekohtadesse ning meenutab kolmiknärvivalu.
- Valu närimisel või kokku hammustamisel tekib siis, kui hambanärv on juba surnud ning põletik on krooniline. Inimene võib lihtsalt tunda, et üks hammas on teistest kõrgem või tundub kuidagi teistmoodi.
- Kui hammas ise on juba surnud, ent põletik on juba juuretipuni jõudnud, võib valu olla tugev, pidev ja tuikav. Algul on aru saada, milline hammas valutab. Hiljem on põletik juba nii ulatuslik, et valutab terve piirkond ja inimene ei suuda nimetada konkreetset hammast, mis tekitab valu. Sellised sümptomid tekivad ägeda periodontiidi puhul.
2. Kudede turse
Infitseeritud hammast ümbritsevate kudede turse või hellus, mis viitab põletikulisele protsessile mitte ainult hamba sees, vaid ka hambast väljaspool.
3. Hamba värvimuutus
Hamba värvimuutus ehk halliks muutumine. Kroonilise periodontiidi puhul, mil hambanärv on surnud, katkeb ka sealne vereringe, mistõttu muudavad verevalgud ka hamba värvi.
4. Mädapunn igemel
Mõnikord võib kroonilise periodontiidi puhul tekkida igemele infitseeritud hambajuure piirkonnas mädapunn. See võib ise katki minna ja mäda välja lasta, mille tulemusena valu leeveneb või täitsa ära kaob. Ometi ei tähenda see infektsiooni enda kadumist. Edaspidi võib mädapunn igemele aeg-ajalt uuesti ilmuda.
5. Mädavool
Rasketel pulbiinfektsiooni juhtudel võib mäda voolata igemetesse ja põse pehmetesse kudedesse.
6. Halb maitse suus ja halb hingeõhk
Halb matse suus ja suulõhn tekivad bakteriaalse põletiku tõttu, eriti kui igemel on mädane punn või esineb mädavool.
Sümptomite puudumine
Mõnikord kui põletik on krooniline, ei pruugi valu ega muid sümptomeid üldse esineda. Krooniliselt arenev hambajuurepõletik tuvastatakse tihti röntgenülesvõtte abil hambaarsti korrapärasel kontrollvisiidil.
Kui sul esineb ülaltoodud sümptomeid, pöördu viivitamatult hambaarsti poole, et saada õige diagnoos ja ravi.
Kuidas toimub juureravi?
Juureravi teostab sellele erialale spetsialiseerunud hambaarst ehk endodont.
Juureravi eesmärk on eemaldada põletik juurekanalite süsteemist. Juureravi protseduur hõlmab järgmisi tegevusi:
- juurekanalite ülesleidmine ja puhastamine, sh kahjustatud koe eemaldamine (selleks kasutab endodont spetsiaalseid nõelu);
- juurekanalite laiendamine ja nende seinte silumine;
- juurekanalite desinfintseerimine;
- juurekanalite täitmine spetsiaalse täidisega ning nende hermeetiline sulgemine edasise infektsiooni vältimiseks.
Juureravi erinevatel etappidel tehakse mitmeid suusiseseid röntgenülesvõtteid, et täpsustada juurekanali anatoomiat ning kontrollida juuretäidise kvaliteeti.
Mõnel juhul õnnestub kogu juurekanalite ravi teostada ühe visiidi raames. Vahel tuleb aga juureravi teostada kahevisiidiliselt ehk juurekanalite täitmine toimub teisel visiidil.
Kui tavapärane juureravi ei anna soovitud tulemust, võib olla näidustatud juurekanali kirurgiline ravi ehk ehk apikotoomia. See hõlmab juuretipu ehk haigestunud juureosa eemaldamist.
Peale lõpetatud juureravi taastab hambaarst hambakrooni kas valguskõvastuva täidise või laboris valmistatud hambakrooni või -panusega.
Juureravi aitab säilitada hamba struktuuri ja vältida hamba kaotamist.
Juureravi mikroskoobiga
Mikroskoobi kasutamine teeb juureravi protseduuri tunduvalt tõhusamaks ja täpsemaks.
Mikroskoop võimaldab hambaarstil näha hambapinda mitmekümnekordse suurendusega ning avada juurdepääsu sinna, kuhu inimsilm ei küündi. Ka pisimad detailid hambas on hästi nähtavad.
Varieeruv juurekanalite arv (enamasti 1-4 kanalit) ja juurekanalite ebareeglipärane kuju muudavad ravi üsna keerukaks protseduuriks. Mikroskoobiga tehtav juureravi aitab spetsialistil neis nõudlikes tingimustes võimalikult tõhusalt tegutseda. Näiteks võib hambaarst ilma mikroskoobita jätta märkamata mõned juurekanalid või ei pruugi näha takistusi ja astmeid juurekanali sees, mis raskendab kanali täielikku puhastamist ja täitmiseks ettevalmistamist.
Konsultatsioon enne juureravi
Enne juureravi visiidi planeerimist on alati vajalik eelnev konsultatsioon.
Konsultatsioonil hindab hambaarst hamba seisundit ülevaatuse, kaebuste ja röntgenülesvõtete alusel.
Sellele järgneb arsti hinnang, kas selle hamba juureravi on otstarbekas ja võimalik. Vahest juhtub, et inimesel on küll näidustus juureraviks (ehk pulpiit või periodontiit), kuid juhtumiga lähimal tutvumisel avastab juureravi spetsialist, et näiteks seda hammast ei ole väimalik krooniga ülesehitada (liiga vähe hambakudet on alles jäänud) või hambajuures on mõra, mis ei luba seda hermeeriliselt sulgeda. Sellistel juhtumitel juureravi ei planeerita.
Järgnevalt annab hambaarst patsiendile konkreetse hamba juureravi prognoosi ja selgitab edasisi samme.
Konsultatsioonil saab patsient teada hamba juureravi maksumuse ning kas ravi toimub ühe- või kahevisiidiliselt.
Kui kaua konsultatsioon kestab?
Juureravi konsultatsioon võtab aega ca 30 minutit.
Kui palju juureravi konsultatsioon maksab?
Juureravi konsultatsioon maksab 50 eurot. Tänu sellele, et Periodent Hambaravi on Tervisekassa lepinguline partner, on konsultatsiooni maksumus Tervisekassa poolt kindlustatutele osaliselt kaetud.
Hammaste juureravi hind
Juureravi hind sõltub konkreetse juhtumi raskusest. Mõjutavateks faktoriteks on:
- Hammas on juba varem juureravi saanud. Sel juhul teostab juureravispetsialist juureravi ümberravi. Kui juured on juba eelnevalt tsementeeritud, on selle vana tsemendi eemaldamine ja juurte täielik puhastamine tunduvalt keerukam, kui ravimata hamba puhul. Juureravi ümberravi hind on tavaliselt kõrgem.
- Hamba juurekanalite arv. Näiteks lõike-, silma- ja eespurihambad sisaldavad üldjuhul 1-2 juurekanalit. Molaarides ehk tagumistes purihammastes on tavaliselt aga 3-4 juurekanalit, seega on nende juureravi ka tunduvalt mahukam ja hind kõrgem.
- Juurekanali kuju. Juurekanalid võivad olla väga kõverad ja isegi mitmeks hargneda. See raskendab oluliselt hambaarsti tööd.
Millistel juhtudel ei ole juureravi võimalik?
Mõningatel juhtudel osutub juureravi võimatuks või selle prognoos on halb (ebaõnnestumise oht):
- Hambas esineb vertikaalne mõra, mis ulatub hambajuureni. Tavaliselt juhtub see mingi kõva tüki ebaõnnestunud hammustamisel, kuid vahel ka trauma tagajärjel.
- Kui juurekanalid ei ole oma anatoomia tõttu läbitavad (liiga peenikesed, kõverad, astmete või hargnemistega), mis juhtub üldjuhul juureravi ümberravi korral.
Paraku võib juhtuda nii, et juureravi takistavad faktorid ilmnevad alles siis, kui hambaarst on hamba avanud ja alustab juureravi protseduuri. Sel juhul teavitatakse patsienti selle hamba raviprognoosi muutusest ning tal lastakse otsustada, kas juureravi lõpetatakse või sellest loobutakse. Juureravi alternatiiv on hamba eemaldamine ja hambaproteesi paigaldamine.
Juureravi õnnestumise hindamine
Juureravi õnnestumise hindamine hõlmab mitmeid tegureid.
Üks oluline aspekt on patsiendi sümptomite leevenemine pärast ravi. Kui patsiendil oli enne juureravi põletikule viitavad sümptomid, siis eduka ravi puhul need sümptomid mõne aja möödudes kaovad.
Tavaliselt kutsub hambaarst juureravi edukuse määramiseks patsiendi umbes 6 kuu möödudes kontrollvisiidile ning teeb mitmeid suusiseseid röntgenülesvõtteid. Kui röntgenpiltidel on näha, et põletik on taandunud ning kõik koed taastuvad, võib seda pidada edukaks tulemuseks.
Sul on veel küsimusi?
Enamikel inimestel ei tee hammas peale juureravi enam valu.
Kuid võib juhtuda, et juureravi saanud hammas valutab või on tundlik. See on organismi normaalne reaktsioon traumaatilisele protseduurile ning kestab tavaliselt paar päeva. Kui esineb kerge valu, piisab selle leevendamiseks sageli käsimüügis olevatest valuvaigistitest.
Sõltuvalt hamba protseduuri-eelsest olukorrast (eriti kroonilise periodontiidiga hamba puhul) võib järgnevatel päevadel tekkida suurem hambavalu ja isegi põseturse. Sel juhul tuleks patsiendil juureravispetsialistiga ühendust võtta. Ägenenud põletiku raviks määratakse antibiootikumid ja/või kutsutakse patsient kontrollvisiidile.
Selline küsimus võib tekkida patsiendil, kel olulised süptomid puuduvad, aga hambaarst avastab kontrollvisiidi käigus juhuslikult kroonilise periodontiidi ehk juba surnud hambanärviga hambajuurepõletiku. Inimesele endale tundub, et ta tervisel ei ole midagi häda ning pruugi mõista, miks ravi vajalik on.
Krooniline periodontiit võib aastaid ilma sümptomiteta kulgeda, samas põletikuline protsess juuretipu piirkonnas areneb siiski edasi, hävitades hambajuure piirkonnas olevat luukude.
Ülalõua tagumiste hammaste krooniline periodontiit võib tekitada lausa põskkoopapõletikku. Kroonilise hambajuurepõletiku tüsistustena võivad areneda väga rasked seisundid: abstsess, periostiit, osteomüeliit.
Kroonilise põletiku kolle organismis on alati inimese jaoks ohtlik, soodustades raskemate seisundite teket. Seega soovitame juureravi näidustuste puhul tungivalt ravi läbi viia.
Soovitame hoiduda alkoholi tarvitamisest vähemalt 4-5 päeva jooksul peale juureravi. Kui tekivad juureravi komplikatsioonid (näiteks põletiku ägenemine, mis avaldub tavaliselt teisel-kolmandal päeval peale juureravi) ja seega ka vajadus antibiootikumraviks, võib alkohol olukorda tunduvalt raskendada. Isegi edukalt õnnestunud juureravi korral soovitatakse anda oma organismile aega taastumiseks ning seetõttu alkoholi mitte tarvitada.
Pigem on tegemist mõningase ebamugavustundega, mis kaasneb pea iga hambaravi protseduuriga. Kaasaegses hambaravis kasutatavad valuvaigistid on väga efektiivsed, tänu millele kulgevad kõik protseeduurid kergemalt ja ilma valuta.
Tavaliselt tehakse ühe hamba juureravi – sõltuvalt konkreetsest situatsioonist – ühe või kahe visiidiga. Visiit võib kesta tund aega, aga ka kaks tundi. Juureravi on keeruline protseduur, mille keerukuse asjaolud selguvad tihti alles protseduuri käigus. Eelnevalt ravimata hamba juureravi on alati lihtsam ja kiirem. Kui aga hammas on varem juureravi saanud, võib selle juurte avamine ja kujundamine olla raskendatud ning protseduur võtab kauem aega. Lisaks mõjutab ravi kestust ka see, kui palju on konkreetsel hambal juuri ning milline on nende juurte kuju ja läbitavus.
Registreeru juureravi konsultatsioonile
Pärast vormi täitmist võtame sinuga esimesel võimalusel ühendust, et konsultatsiooniajas kokku leppida.