Parodontoos vs parodontiit ‒ millega tegu?

Parodontoos vs parodontiit

Hammaste tervisest rääkides on hambaaugud tihti esimene ja peamine mure, mis meelde tuleb. Hambaprobleemid on aga tunduvalt mitmekesisemad. See, mis tegelikult paljusid inimesi igapäevaselt kimbutab ja tõsiseid probleeme tekitab, on igemepõletik. Igemepõletikust kujuneb pahatihti ebapiisava suuhügieeni tagajärjel välja parodontiit. Sageli kasutatakse arstikabinettides ja netiavarustes terminit parodontoos. Mis see veel on? Vaatame teemat lähemalt.

Esmalt räägime aga veidi suuhügieeni ja igemete tervise taustast. Meie suus, just nagu ka mujal kehal ja nahal, elavad mitmed bakterid. Neid on nii häid kui halbu. Suus olevate bakterite arvu järsul suurenemisel tekib igemepõletik. Miks? Sest hammastele võib jääda toidujäätmete kiht ehk hambakatt, mis tekitab seejärel suus paksu pahandust. Eriti meeldib katule peita end hammaste vahele, kuhu hambaharjaga väga hästi ligi ei pääse.

Hambakivi tekitab igemepõletikku

Kui Sa oma hammaste tervise eest ei hoolitse ning tekkinud kattu regulaarselt ja hoolega (igal hommikul ja õhtul ning võimalusel ka söögikordade vahel) ei eemalda, siis see mineraliseerub ehk kivistub ning tekib hambakivi. Tegemist on väga levinud probleemiga, mille ärahoidmiseks ei pea omalt poolt palju tegema, kuid mille likvideerimine on keerukam ettevõtmine.

Hambakivi põhjustab omakorda igemepõletikku, mis tekitab veritsust hammaste harjamisel ja halba hingeõhku. Igemepõletikust võib omakorda välja areneda krooniline põletik ehk parodontiit. Viimane võib ravi puudumisel viia lausa hammaste kaotuseni. Kui parodontiit süveneb, põhjustab see lõualuu lagunemist ja hammaste väljalangemist.

Parodontoos … või hoopis parodontiit?

Jõudsimegi tuumani. Parodontoos on vananenud termin, mida kasutati arstide ringkonnas rohkem kui 50 aastat kroonilise parodontoloogilise haiguse nimetamiseks, mis avaldus degeneratiivsete luumuutustena ilma samaaegse põletikuta. Isegi tänapäeval võivad hambaarstid ja parodontoloogid haigust erinevalt nimetada, seetõttu tekitab see inimestes tihti segadust. Tegemist on siiski sama asjaga igemete ja hammaste tugistruktuuri kroonilise põletikuga.

Parodontiiti esineb enamasti täiskasvanutel, see on väga levinud probleem ning on reeglina kroonilise iseloomuga. Lahti seletatuna on tegemist hammast ümbritseva koe kroonilise põletikuga, mis kahjustab nii igemeid, lõualuud kui hammast ümbritsevat sidekoelist ümbrist.

Kuidas see välja näeb? Ige läheb tursesse, muutub seejärel sinakaspunaseks, ige võib söömisel ja hammaste pesemise ajal veritseda. Kui oled õhtuti ja hommikuti hambaid pestes hammaste veritsemist märganud, siis tuleks kindlasti hambakliinikusse oma igemeid kontrollima minna. Toome välja mõned peamised tunnused, mille järgi igemepõletikku ära tunda.

Igemepõletiku tunnused:

  • Igemete sagedane veritsemine hammaste pesu ajal või söömisel;
  • Ebameeldiva lõhnaga hingeõhk;
  • Hammaste asendi muutus lõualuus;
  • Hammaste n-ö pikenemine ehk igemete taandumine.

Kuidas ise oma igemete eest hoolitseda?

  • Hoolikas ja regulaarne hammaste harjamine vähemalt kaks korda päevas, võimalusel ka peale iga söögikorda.
  • Hambaniidi ja suuvedeliku kasutamine lisaks hammaste harjamisele, sest hambakatt jääb kinni just hammaste vahele, kuhu hambahari hästi ei ulatu.
  • Regulaarne (vähemalt kord aastas) kontroll parodontoloogi juures, et hinnata hammaste seisukorda ja kaaluda võimalikku raviplaani.

Kui Sul on kahtlus, et Sul võib olla igemepõletik, parodontoos (vananenud termin) või parodontiit, siis võta meiega ühendust!

Jaga: