Mis on hambakivi ja kuidas see tekib?

Peamine hambakivi tekkimise põhjus on ebapiisav suuhügieen. Ebaregulaarse hammaste harjamise tõttu moodustub hammaste pinnale katt. Kui seda pikema aja jooksul ei puhastata, hakkab katt kogunema hammaste vahele ja igemete äärde ning sülje mõjul mineraliseeruma nii, et moodustub kõvastunud kiht.

Hambakivi on mineraliseerunud kõvastunud hambakatu kiht, millesse on ladestunud süljest eraldunud kaltsiumi ja fosfori soolad.

Kuidas hambakivi ära tunda?

Hambakivi pole sama kergesti märgatav probleem kui valud ja põletikud. Küll aga on olemas kindlad märgid.

Kambakivi tunnused:

• Püsiv värvimuutus hammaste vahel ning hamba ja igeme üleminekupiirkonnas.
• Karedus ja ebatavaline kuju, kui tõmmata keelega mööda hambaid.
• Toidutükid jäävad kergemini kinni.
• Raskused hambaniidi kasutamisel, hambavahed on justkui tõkestatud.
• Kiire uue hambakatu kogunemine ning hambaid on keerulisem hoida puhtana.

Tõsisemate probleemide ennetamiseks on oluline märgata neid tunnuseid, mille ilmnemisel tasub kindlasti pöörduda hambaarsti poole.

Kuidas ennetada hambakivi moodustamist?

1. Hambakivi moodustumist on võimalik ära hoida, kui puhastada regulaarselt hambakattu. Selleks tuleb pesta hambaid kaks korda päevas minimaalselt kahe minuti jooksul.
2. Lisaks peab kasutama hambaniiti, kuna hambavahesid ei ole võimalik hambaharjaga korralikult ära puhastada.
3. Peale hambaniidi on võimalik kasutada spetsiaalset hambavahede puhastajat ehk harjakest. Sellised harjakesed on eriti asendamatud näiteks breketite puhul. Hambavahede puhastustarvete kasutamine on väga hea hambakivi tekkimise profülaktika.
4. Kui viimaste purihammaste tagumised küljed on hambapesu ajal raskesti ligipääsetavad, võib kasutada spetsiaalseid ühe kimbuga harju (nn sooloharjad).
5. Lisaks ennetab hambakivi tekkimist või edasi arenemist regulaarne (ehk kord poole aasta jooksul) suuhügienisti külastamine, kes teeb professionaalse soodapesu ja vajadusel eemaldab ka hambakivi.

Miks on hambakivi eemaldamine oluline?

Hambakatu tahkeks muutumine on probleem, mis kipub tekitama nõiaringi. Tekkinud hambakivi kiht loob ideaalsed tingimused bakterite ja nende elutegevuse jäätmete kogumiseks ning on see hea kasvulava uuele hambakatu kihile, ja nii edasi. Kannatada ei saa mitte ainult hammaste välimus, vaid ka üldine suutervis.

Hambakivi tõttu tõuseb igemepõletiku (gingiviidi) risk, sest igemepiirile ladestuvas katus ja hambakivi ümber paljunevad bakterid, mis eraldavad mürkaineid. Organism reageerib neile põletikulise protsessiga, mille sümptomiteks on igemete veritsemine, valulikkus, punetus ja turse.

Gingiviidi ravimata jätmisel ja organismi nõrgendatud vastupanu korral võib igemepõletik kiiresti edasi areneda. Hambakatus pesitsev nakkus uuristab end sügavamale hamba tugikudedesse ja tekitab ajapikku paradontiidi ehk hammast ümbritsevate kudede põletiku. See omakorda võib viia lõualuu kudede lagunemiseni ja isegi hamba kaotuseni. Parodontiit võib varajases staadiumis kulgeda ka ilma sümptomiteta. See on ohtlik, kuna parodontiidi ravi on edukas kuni pöördumatute tagajärgete tekkimiseni. Mida hiljem parodontiit avastatakse, seda keerukam, pikaajalisem ja kulukam on selle ravi.

Kuidas hambakivi eemaldamine toimub?