Mis on hammaste soodapesu?

Hammaste soodapesu on võrdlemisi uuenduslik hammaste professionaalse puhastuse meetod, mida tehakse hambakliiniku tingimustes AIRFLOW® tehnoloogia abil. Protseduuri teeb hambaarst või suuhügienist.

• Juhul kui patsiendil on hambakivi, siis tehakse Periodent hambakliinikus koos soodapesuga samal visiidil kindlasti ka hambakivi eemaldamine ultraheli aparaadi abil. Hambakivi, mis on kõvastunud hambakatu ja mikroobide elutegevuse jääkide segu, loob soodsad tingimused mikroobide paljunemiseks. Seepärast on väga oluline hambakivi eemaldada, mis koos soodapesuga tagab absoluutselt puhta suu ja loob mikroobide pesitsemiseks ja paljunemiseks ebasoodsad tingimused.
• Protseduur ei ole valulik, kuid vahel võib tekkida kerge ebamugavustunne ehk hammaste tundlikkus, mis on tingitud tugeva õhu, vee ja pulbri survejoa mõjust.
• Et soodapulber riietele ei satuks, kaetakse riided protseduuri ajaks kinni.
• Üldjuhul võtab protseduur aega kuni üks tund.

Kas hammaste soodapesu ja pärlipesu on üks ja sama?

Hammaste soodapesu / pärlipesu tulemused

Kasutades tehnoloogiat AIRFLOW hammaste puhastus annab nii tervendavat kui ka esteetilist efekti.

Vahetud tulemused:

• Hambad on puhtad, siledad ja säravad (hambakatt eemaldatud).
• Kui hammastel oli pigment, saab see protseduuri käigus eemaldatud. Seetõttu võivad hambad muutuda valgemaks ehk taastub nende loomulik toon.
• Igemetaskud ja raskesti ligipääsetavad kohad (nt ka breketite ümber) on katust ja mikroobidest puhastatud.
• Laminaatide, kroonide ja implantaatide puhul eemaldub hambakatt laminaadi/krooni ja hamba ühenduskohalt või implantaadi ning igeme liitumiskohast. Tänu sellele väheneb mikrolekke risk (see tähendab, et laminaat või kroon ei ole enam oma hambaga tihedalt koos ja tekib mikroskoopiline ava, kuhu satuvad bakterid). Implantaatide puhul väheneb risk, et tekib põletikuline protsess implantaadi kaela ümber.

Pikaajalised tulemused ja mõju suutervisele:

• Kuna hammaste pind saab absoluutselt puhtaks, võimaldab see hambaarstil tuvastada algstaadiumis kaariest. Kaariese arenemise alguses on see vaid laik hambaemailil, mis on hambakatu ja pigmendi tõttu raskesti märgatav.
• Ennetab hambakivi tekkimist, seega ka igemehaiguste (gingiviit, parodontiit) teket ning juhul, kui need haigused on juba olemas, siis peatab nende arengu. Loe kindlasti parodontiidi kohta, tegemist on tõsise probleemiga, mida kiputakse sageli alahindama. Meie parodontoloog Tatjana Kašunina kirjutas samal teemal ka ajalehes Postimees.
• Juhul, kui inimesel oli halb hingeõhk, mis oli tingitud hammastel ja nende vahel pesitsevatest mikroobidest, siis soodapesu protseduuri tulemusena hingeõhk paraneb ning suust kaob paha maitse.
• Üldiselt mõjub protseduur suuõõnele tervendavalt.

Mida oodata pärast AIRFLOW soodapesu?

• Pärast hammaste soodapesu tuleks 2–3 tundi vältida suitsetamist, värvipigmente sisaldavate toitude ja jookide tarbimist, kuna hambaid kattev ja kaitsev süljekiht taastub pärast protseduuri ca 2–3 tunni jooksul.
• Igemete veritsemine selle aja jooksul on tavapärane.
• Igemete tundlikkus võib kesta paar päeva.
• Soodapesu mõjub hammaste värvile ja tervisele hästi umbes pool aastat. Protseduuri mõju aitab pikendada hea igapäevane suuhügieen.

Kuidas erineb hammaste soodapesu valgendamisest?

Hammaste soodapesu ja pärlipesu on võimalused hammaste nii välimuse ja kui ka tervise parandamiseks. Hammaste valgendamist tehakse juhul, kui on soov korrigeerida märgatavalt vaid hammaste välimust. NB! Ainuüksi valgendamine ei paranda suu tervist.

Hambaid saab valgendada nii kodustes tingimustes kui ka hambakliinikus. Hammaste valgendamise protseduuril kantakse hammastele valgendav geel (pleegiti), mis tekitab keemilise reaktsiooni tulemusena valgendava efekti. Geel sisaldab kas vesinikperoksiidi või -karbamiidi, mille tõttu on tarvilik igemete kaitsmine. Protseduuri ajal ja pärast seda võib esineda hammaste tundlikkust. Tuleb meeles pidada, et valgendamisel on ka vastunäidustusi. Loe täpsemalt hammaste valgendamise meetoditest.

Hammaste valgendamisega võib saavutada märkimisväärse ja kiire valgendamisefekti, mis kestab üldjuhul üks kuni kolm aastat.

Seejuures on oluline märkida, et soodapesu ei ole hammaste valgendamine (sellel protseduuril ei kasutata pleegitit), vaid see on hammaste sügavpuhastus. Soodapesu taastab hammaste loomuliku värvi ehk pigmendiga hammaste puhul on võimalik kerge valgendav efekt.

Hammaste soodapesu vs valgendamine – kumb valida?

Hammaste soodapesu ehk pärlipesu:

• puhastab hambad ja igemetaskud katust ja kivist,
• hambad võivad muutuda tooni võrra valgemaks (taastub oma loomulik hambatoon),
• on soovitatav teha kaks korda aastas.

Hammaste valgendamine:

• valgendab hambaid märgatavalt (tulemus on heledam kui oma loomulik toon),
• annab tulemuse 1–3 aastaks,
• nõuab terveid hambaid ja igemeid.

Enamasti kasutatakse mõlemaid meetodeid koos: algul on vajalik hammaste sügavpuhastus ehk soodapesu koos hambakivi eemaldamisega, mis valmistab hambad ette valgendamiseks. Kui aga on soov lihtsalt hambaid põhjalikult puhastada, võib kasutada ainult esimest meetodit.

Mis on hammaste soodapesu hind?

Nagu on eelnevalt öeldud, soodapesu tehakse tavaliselt koos hambakivi eemaldamisega (professionaalse suuhügieeni kompleksteenus). Kogu protseduur kestab umbes üks tund. Hammaste soodapesu hind sõltub juhtumi raskusest ja sellest, kas protseduuri teeb suuhügienist või hambaarst. Vaata suuhügieeni teenuste hindu hinnakirjas.

Kokkuvõte

AIRFLOW soodapesu on hea ja lihtne viis suutervise korras hoidmiseks ja ka hammaste välimuse parendamiseks. Kui soovid oluliselt vähendada igemehaiguste (sh parodontiidi) tekkimise riski, tee soodapesu regulaarselt kord pooles aastas.

Kui soovid suuhügienisti konsultatsiooni, võta meiega ühendust!

Mis on hambakivi ja kuidas see tekib?

Peamine hambakivi tekkimise põhjus on ebapiisav suuhügieen. Ebaregulaarse hammaste harjamise tõttu moodustub hammaste pinnale katt. Kui seda pikema aja jooksul ei puhastata, hakkab katt kogunema hammaste vahele ja igemete äärde ning sülje mõjul mineraliseeruma nii, et moodustub kõvastunud kiht.

Hambakivi on mineraliseerunud kõvastunud hambakatu kiht, millesse on ladestunud süljest eraldunud kaltsiumi ja fosfori soolad.

Kuidas hambakivi ära tunda?

Hambakivi pole sama kergesti märgatav probleem kui valud ja põletikud. Küll aga on olemas kindlad märgid.

Kambakivi tunnused:

• Püsiv värvimuutus hammaste vahel ning hamba ja igeme üleminekupiirkonnas.
• Karedus ja ebatavaline kuju, kui tõmmata keelega mööda hambaid.
• Toidutükid jäävad kergemini kinni.
• Raskused hambaniidi kasutamisel, hambavahed on justkui tõkestatud.
• Kiire uue hambakatu kogunemine ning hambaid on keerulisem hoida puhtana.

Tõsisemate probleemide ennetamiseks on oluline märgata neid tunnuseid, mille ilmnemisel tasub kindlasti pöörduda hambaarsti poole.

Kuidas ennetada hambakivi moodustamist?

1. Hambakivi moodustumist on võimalik ära hoida, kui puhastada regulaarselt hambakattu. Selleks tuleb pesta hambaid kaks korda päevas minimaalselt kahe minuti jooksul.
2. Lisaks peab kasutama hambaniiti, kuna hambavahesid ei ole võimalik hambaharjaga korralikult ära puhastada.
3. Peale hambaniidi on võimalik kasutada spetsiaalset hambavahede puhastajat ehk harjakest. Sellised harjakesed on eriti asendamatud näiteks breketite puhul. Hambavahede puhastustarvete kasutamine on väga hea hambakivi tekkimise profülaktika.
4. Kui viimaste purihammaste tagumised küljed on hambapesu ajal raskesti ligipääsetavad, võib kasutada spetsiaalseid ühe kimbuga harju (nn sooloharjad).
5. Lisaks ennetab hambakivi tekkimist või edasi arenemist regulaarne (ehk kord poole aasta jooksul) suuhügienisti külastamine, kes teeb professionaalse soodapesu ja vajadusel eemaldab ka hambakivi.

Miks on hambakivi eemaldamine oluline?

Hambakatu tahkeks muutumine on probleem, mis kipub tekitama nõiaringi. Tekkinud hambakivi kiht loob ideaalsed tingimused bakterite ja nende elutegevuse jäätmete kogumiseks ning on see hea kasvulava uuele hambakatu kihile, ja nii edasi. Kannatada ei saa mitte ainult hammaste välimus, vaid ka üldine suutervis.

Hambakivi tõttu tõuseb igemepõletiku (gingiviidi) risk, sest igemepiirile ladestuvas katus ja hambakivi ümber paljunevad bakterid, mis eraldavad mürkaineid. Organism reageerib neile põletikulise protsessiga, mille sümptomiteks on igemete veritsemine, valulikkus, punetus ja turse.

Gingiviidi ravimata jätmisel ja organismi nõrgendatud vastupanu korral võib igemepõletik kiiresti edasi areneda. Hambakatus pesitsev nakkus uuristab end sügavamale hamba tugikudedesse ja tekitab ajapikku paradontiidi ehk hammast ümbritsevate kudede põletiku. See omakorda võib viia lõualuu kudede lagunemiseni ja isegi hamba kaotuseni. Parodontiit võib varajases staadiumis kulgeda ka ilma sümptomiteta. See on ohtlik, kuna parodontiidi ravi on edukas kuni pöördumatute tagajärgete tekkimiseni. Mida hiljem parodontiit avastatakse, seda keerukam, pikaajalisem ja kulukam on selle ravi.

Kuidas hambakivi eemaldamine toimub?

Kuidas näeb välja lapse suuhügienisti esimene visiit?

Esimene visiit suuhügienisti juurde on veidi erinev järgnevatest külastustest. Põhiline erinevus seisneb selles, et esmase visiidi tulemusena peab laps omandama õiged võtted, millega kodus oma hammaste ja suu eest hoolitseda.

Meie kliinikus kestab lapse esimene visiit hügienisti juurde ligikaudu 30-45 minutit ning koosneb järgnevatest etappidest:

1. Suuhügienist viib läbi põhjaliku läbivaatuse ja kontrollib kaariese ning igemehaiguste olemasolu.
2. Hammastele kantakse spetsiaalne aine, mis markeerib ära hambakattu koguvad kohad. Kohad hammastel, kus laps ei pese korralikult, muutuvad siniseks. Mida tumedam on värv, seda kauem on hambakatt hammastel olnud. Sedasi näevad nii laps kui ka vanemad, millistele kohtadele on hügieenitoiminguid tehes vaja erilist tähelepanu pöörata.
3. Individuaalsed soovitused koduseks suuhügieeniks. Suuhügienist kontrollib koos lapsega tema hammaste harjamise oskust. Seejärel harjutab laps spetsialisti juhendamisel õigeid puhastusvõtteid ning üheskoos räägivad nad läbi võimalikud vead. Hügienist valib individuaalselt koduse suuhügieeni vahendeid ning annab soovitusi elektriliste või manuaalsete hambaharjade, hambavaheharjade ja hambaniitide kohta.
4. Suuhügienist hindab hammaste harjamise tulemust ja näitab kohti, kuhu jäi hambakattu.
5. Järgmisena tehakse professionaalne hammaste puhastus, mille käigus eemaldatakse põhjalikult, kuid õrnalt AIRFLOW® aparaati kasutades nii hambakatt kui ka vajadusel hambakivi. See protseduur on valutu ja ohutu ning aitab ennetada hammaste lagunemist ja igemehaigusi.
6. Lõplik kontroll ja fluorlakkimine. Oluline on veenduda, et hambad on täiesti puhtad. Tehakse kaariese korduskontroll, kuna täiesti puhastel hammastel, ei ole võimalik isegi algstaadiumis oleval kaariesel peitu pugeda. Emaili tugevdamiseks küllastatakse hambaid fluoriidi või kaltsiumit sisaldavate preparaatidega.

Vajadusel annab spetsialist pärast protseduuri ka vanematele soovitusi lapse suuõõne hooldamise kohta. Kui spetsialistil puudub võimalus vanematega suhelda, saadab ta soovitused e-posti teel.

Üldjuhul kutsub suuhügienist lapse järelkontrolli kuu aja pärast. Nii korrigeeritakse individuaalset suuhügieeni, mille eesmärgiks on kujundada patsiendil õige suuhoolduse oskus ja seejärel harjumus.

Lisaks laste suuhügienisti tööle on oluline, et lapsevanemad toetaksid last õigete suuhügieeni harjumuste omandamisel ja kinnistamisel (sh hambapesu, hambaniidi kasutamine ja tervislikud toitumisharjumused). Loe üldisi nõuandeid, kuidas lapse hambad tervena hoida.

Kui tihti peaks laps edaspidi suuhügienisti külastama?

Pärast õigete suuhügieeni hajumuste kinnistumist soovitame lastel ja noortel külastada suuhügienisti vähemalt 3-6 kuu tagant. Nõnda saab spetsialist lapse suu olukorda ja suuhügieeni dünaamikat hinnata ning vastavalt vajadusele korrigeerida. Samuti teostatakse regulaarsetel visiitidel profülaktilist hammaste puhatust (hambakatu ja -kivi eemaldamine), vajadusel ka emaili tugevdamist. See aitab tagada lapse suu ja hammaste hea tervise ning võimalike probleemide varajase avastamise.

Miks on hambakatu ja hambakivi regulaarne eemaldamine nii oluline?

Hambakatt on pehme ja kleepuv aine, mis moodustub pidevalt hammaste pinnale. See koosneb bakteritest, süljest, toidujääkidest. Hambakatus pesitsevad bakterid toituvad lapse toidust tulevatest suhkrutest ja süsivesikutest ning vabastavad selle käigus hambaemaili nõrgestavaid happeid.

Kui hambad ei ole korralikult puhastatud, võib hambakatt koguneda hambapindadele ja hambavahedesse. See võib omakorda viia hambaaukude (kaaries) tekkimiseni.

Kui hambakatt jääb pikaks ajaks hambapinnale, võib see kivistuda ja muutuda hambakiviks, mida iseseisvalt eemaldada ei saa.

Lisaks kaariesele võib hambakatt ja -kivi soodustada ka igemepõletiku (gingiviit) tekkimist, mille tunnusteks on punased ja paistes igemed, igemete veritsemine ning halb hingeõhk.

Kõiki neid tagajärgi on võimalik vältida, kui lapsel on korralik suuhügieen ning kui ta külastab regulaarselt suuhügienisti.

Eestis on suuhügienisti külastus lastele ja noortele tasuta

Tervisekassa partnerina pakub Periodent Hambakliinik tasuta suuhügienisti külastust lastele ja noorukitele vanuses kuni 19 aastat (rakendub vaid visiiditasu, summas 5 eurot).

Tasuta suuhügienisti visiit on suurepärane võimalus saada professionaalset abi ja nõuandeid ilma suuremate kulutusteta.

Regulaarne professionaalne hammaste puhastus ja korralik kodune suuhügieen aitavad lastel ja noortel ennetada suuõõne haigusi ning säilitada terved ja kaunid hambad terveks eluks. Meie suuhügienistid aitavad lastel ja noortel mõista, et hea suuhügieen on nende üldise tervise ja heaolu aluseks ning ennetus on alati parem ja lihtsam kui ravi.

Registreeri oma laps suuhügienisti vastuvõtule!

Millest laste hammaste tervis oleneb?

Kas teadsid, et sinu lapse jäävhammaste tervis tulevikus oleneb paljuski sellest, kuidas tema hammaste eest mudilase eas hoolitsetud on? Regulaarne laste hambaarsti külastamine on küll oluline, kuid kuna harjumused kujunevad ja kinnistuvad just lapseeas, on järjepidev ja korralik suuhügieen väga oluline. See määrabki, kui vastupidavad on meie hambad täiskasvanuna.
Lapse hambad vajavad järjepidevat hoolt. Väide, et piimahambad ei vaja hooldust, ei ole tõsi. Ka piimahammastele tekib kaaries ja kuna lapse hambad vahetuvad erineval ajal, võib piimahamba kõrvale kasvavale jäävhambale kaaries üle kanduda.

Nõuanded, kuidas lapse hambad tervena hoida:

• Laste suuhügieen peab algama juba imikueas, kui algab ka laste hammaste areng. Soovitame puhastamisega alustada kohe, kui lapsel tuleb esimene hammas. Beebi esimesed hambad on tähtsad ja neid ei tohi jätta tähelepanuta. Hambaid tuleks puhastada hommikul ja õhtul väikese silikoonharja või marlitükiga. Hambapastat selleks kasutama ei pea.
• Laste suuhügieen peab vähemalt kuni koolieani olema vanemate kontrolli all. Lapsevanemad peaksid olema lapse hammaste pesu juures ja aeg–ajalt lapse hambaid ise pesema. Põhjuseks on see fakt, et üldjuhul suhtub laps hammaste pesemisse kergekäeliselt. Lisaks sellele areneb laste käeline motoorika ja ruumiline mõtlemine, mis aitab neil oma suud paremini tajuda ning selle puhastamist suunata, alles kooli minemise ajaks (ca 7–8 aastat) välja. Rutiinne tegutsemine väikeste laste hammaste tervise nimel aitab vältida laste hambaravi juures hiljem keerulisi olukordi.
• Hammaste pesemine võiks olla laste jaoks lõbus tegevus, mitte tüütu kohustus. Muuda hambapesu lapse jaoks mänguliseks, siis seostub nende jaoks hambapesu toredate elamuste ja kogemustega.
• Lapse hambaid pestes peab lapsevanem neid aeg–ajalt üle vaatama. Kui on märgata tumedamaid laike või täppe, mis pestes maha ei tule, on soovitatav külastada hambaarsti.
• Laste menüü peaks olema tervislik ning mitmekesine ning janujoogiks tuleks eelistada vett. Soovitav on vältida pidevat näksimist, kuna see tekitab lapse suhu liigselt happelise keskkonna. Sage maiustamine ja suhkruga karastusjookide joomine lõhuvad laste hambaid.
• On ka asju, mida vanemad teha ei tohi. Täiskasvanute suus on baktereid, mida beebidel (veel) ei ole, seega ei tohiks neid sinna ka lubada. Niisiis ära söö sama lusikaga, millega sa toidad last. Ära musita oma last suule ega puhasta maha kukkunud lutti enda suus.
• Esimene hambaarstivisiit võiks toimuda enne hambaprobleemide tekkimist, soovitatavalt enne lapse kolmeaastaseks saamist. Laste hambaarst hindab hammaste ja igemete seisundit ning kontrollib, milline on lapse hammaste tulek.
• Õpeta laps juba varakult käima regulaarselt laste hambaarsti juures profülaktilises kontrollis. Enne hambaarsti visiiti on alati kasulik lapsevanemal teha ennetustööd ja suunata lapse suhtumist nii, et kartusi ja muresid oleks võimalikult vähe. Mitte kunagi ei tohiks last hambaarstiga hirmutada (näiteks siis, kui laps parasjagu ei taha hambaid pesta).
• Nii kaariese kui ka igeme probleemide ennetamiseks soovitame tuua laps vähemalt kord pooles aastas laste hambaarsti või suuhügienisti juurde professionaalseks hammaste puhastuseks.
• Ja kõige olulisem: ole eeskujuks. Lapsed jäljendavad enim just oma vanemaid. Geenid määravad laste suu tervises vähem kui perekondlikud hammaste hooldamise traditsioonid.

Lapse hammaste tulek ja selle eripärad

Lapse hammaste arengut peaks jälgima iga lapsevanem. Beebide sünnihetkel on hambad igemes peidus. Siiski on kogu protsess juba alanud, näiteks 6.–8. rasedusnädala vahel areneb embrüol hambaliist, kust hiljem lõikuvad esimesed piimahambad.

Piimahambad annavad endast märku

Üks esimesi märke beebi hammaste tulekust on tema vajadus närida ja suurenenud süljeeritus. Võib esineda ka teisi last häirivaid sümptome nagu valulik rõhk lõualuus, tursed ja paistetus lõikumise piirkonnas. Valu võib aidata leevendada jahutav närimisnõrgas. Hamba tulekust tingitud nutt ja rahutu uni võivad veel omakorda tekitada palaviku, kõhukinnisuse või -lahtisuse. See on aeg, mil peab lapsele toeks olema ja teda lohutama.

Piimahammaste lõikumine on protsess, mis vahel algab juba imiku kolmandal elukuul, mõnel juhul alles aastasena või hiljem. Tavaliselt toimub lapse esimeste hammaste tulek siiski 6.–8. elukuu paiku. Kõik 20 piimahammast on enamasti lõikunud hiljemalt kolmandaks eluaastaks. Esimesena ilmuvad alumised lõikehambad (kaks alla keskele) ning seejärel ülemised. Aasta vanusena on lastel üldiselt kõik lõikehambad suhu tulnud. Edasipidi tulevad eesmised purihambad (13.–19. kuul), silmahambad (16.–22. kuul) ja tagumised purihambad (25.–33.) elukuul.

Jäävhammaste tulek saab alguse koolieas

Järgmine tähtsam periood laste hammaste vahetumises on umbes samal ajal kooli minekuga. Alates 6. eluaastast piimahammaste juured imenduvad, hambad hakkavad loksuma ja langevad välja. Samal ajal moodustuvad jäävhammaste alged, hambakoed mineraliseeruvad ja tasapisi hambad lõikuvad.

Kuna jäävhambad on piimahammastest suuremad ja lapse lõualuu pidevalt kasvab, siis tekivad piimahammastele suuremad vahed. Värvuselt on jäävhambad kollakamad kui piimahambad.

Miks lapse hambad ei lõiku õigel ajal?

Mõnikord ei ilmu jäävhambad õigel ajal ja see on üks põhjustest, mis pöördutakse laste hambaarsti poole.

Põhjuseks võib olla:

• kasvu reguleerivad hormoonid,
• lapse üldine füüsiline areng,
• põetud haigused,
• piimahammaste juurte puudulik imendumine.

Kokkuvõte

Nagu näha, siis laste hambaravi ei ole ainus asi, mis tagab põngerjatele hea suutervise. Palju tuleb teha ise ja lapsevanemate koostöös lapse endaga. Iga päev. See ei ole kahtlemata argipäevaelus alati lihtne, kuid pikaajalised tulemused on kindlasti vaeva väärt!

Anname sulle hea meelega laste hambaravi ja laste suuhügieeni kohta rohkem infot. Kui soovid oma lapse hammaste tervise kohta rohkem teada saada või kui sinu lapsel on tekkinud juba mõned mured, siis võta meiega ühendust! Periodent hambakliinikus ootavad last hoolivad ja sõbralikud hambaarstid, kes leiavad parima lähenemise iga väikese patsiendi jaoks.

Ootame teid rõõmuga!

Hambavahede puhastamine

Hambavahede puhastamine tuleb ette võtta vähemalt üks kord päevas (soovituslikult õhtul enne magamaminekut). Selleks sobib üldjuhul hambaniit või hambavahede puhastaja (spetsiaalne harjake). Harvematel juhtudel kasutatakse hambavahede veesurvepesurit. Seda, milline variant valida, soovitab täpsemalt hambaarst või suuhügienist.

Kindlasti tasub silmas pidada, et kui alustate hambavahede puhastamisega esimest korda, siis võivad igemed olla esialgu õrnad ning veritseda. See võib olla igemepõletiku tunnus ja taandub siis, kui suuhügieen paraneb.

a. Hambaniit

Kuidas hambaniiti kasutada?

Võta 25–30 sentimeetri pikkune lõik hambaniiti, keera nimetissõrmede ümber ja pinguta suurte sõrmede abil, pigista niit ettevaatlikult hammaste vahele ning tõmba mööda hamba külge välja. Iga hambavahe tuleb niidiga puhastada kaks korda – kõigepealt ühe hamba pool ja siis teise hamba pool. Vajadusel võib samas hambavahes protseduuri korrata.

NB! Hambavahede hambaniidiga puhastamine toob paremaid tulemusi, kui seda teha just enne hammaste hambaharjaga pesemist ja mitte pärast (seda kinnitab hiljutine uuring). Niiviisi eemaldab hambaniit algul hammaste vahelt toidujäägid ja seejärel puhastab hambahari efektiivsemalt hammaste pinnalt kogu katu.

Milline hambaniit valida?

Meie soovitame Oral B või Nano Whitening hambaniiti. See on peenike ja mahub kõige väiksematesse vahedesse, lisaks on sellel värskendav piparmündi maitse.

Hambapasta koostis – millele tähelepanu pöörata?

Hambapasta koostis peidab endas mõisteid, mille kohta on kasulik rohkem teada – nendeks on näiteks fluoriid, ksülitool, abrasiivsus ja SLS.

Fluoriid hambapastas

Üks oluline ja sageli ka vaidlusi tekitav küsimus on kas soetada endale fluoriidivaba hambapasta või on hammaste tervisele kasulikum siiski fluoriidiga hambapasta?

Hambaarstid soovitavad just fluoriidi sisaldavat hambapastat. Uuringud näitavad, et fluoriidiga hambapasta kasutamine soodustab hambaemaili remineraliseerumist, millega suureneb hammaste vastupanu happerünnakule. Ehk fluoriid tugevdab hambaid, aitab ära hoida kaariese teket ning pärsib mikroobide ainevahetuskiirust, takistab katu moodustumist mõne aja jooksul peale hammaste harjamist. Hambapastad sisaldavad tavaliselt järgmised fluoriühendid: naatriumfluoriidi (NaF), harvem tinafluoriidi (SnF2).

Siiski tasub silmas pidada, et fluoriidi peab hambapastas olema lubatud piirides, sest liigne kogus organismis ei ole hea, eriti juhul, kui fluori sisaldab rohkesti ka kohalik joogivesi. Fluoriidi normkogus täiskasvanu hambapastas on 1450–1500 ppm.

Ksülitool hambapastas

Ksülitool on looduslik magusaine, mida peaks hambapasta sisaldama vähemalt 10% ulatuses, sest see ergutab süljeeritust, ei luba suu pH-l langeda ja aitab ennetada hambakaariese teket. Seega ksülitooliga hambapasta on hea valik. Küllap on paljud meist kuulnud, et kui hambaid ei ole võimalik parasjagu pesta, siis võiks pärast sööki närida ksülitooli sisaldavat närimiskummi.

Abrasiivsus

Abrasiivsus ehk RDA – tähendab hambapasta lihvivaid, poleerivaid omadusi. Madala abrasiivsusega hambapasta (RDA 0–70) on leebe, mis tähendab, et sellel ei ole hambaid kulutavaid ega tundlikkust tekitavaid omadusi. Sellist pastat soovitatakse kasutada siis, kui hambad on ülitundlikud, hambakaelad on paljastunud või lapse kasvueas, kui hambaemail alles tugevneb.

Kõrge abrasiivsusega pastad on loodud tugeva hambakatu eemaldamiseks või hammaste valgendamiseks. Kindlasti ei tohiks neid kasutada üle kahe nädala järjest, sest see võib viia hambaemaili kulumiseni ning kahjustusteni. Pasta valikul tuleb erilist tähelepanu pöörata abrasiivsuse koefitsiendile – ideaalis ei tohiks RDA ületada 80. Pastasid, mille RDA on alla 70, on madala abrasiivsusega. RDA üle 100 – väga abrasiivne.

Vahustav aine (SLS)

SLS (sodium lauryl sulfate) – naatriumlaurüülsulfaat on lihtsas keeles vahend, mis ajab pasta vahutama. Võimalusel on mõistlik valida pigem hambapasta, mille koostises SLS-i ei ole, kuna see ärritab limaskesta. SLS ei sisalda näiteks kvaliteetsed Curaprox hambapastad.

Valgendav hambapasta – ohutu või mitte?

Tihti huvitab patsiente küsimus, kas hambapasta võib hambaid tõesti valgendada. Hambaarsti vastus on ühemõtteline: ei. Pasta ei saa valgendada hambatooni ehk muuta hambaemaili värvi. Valgendav hambapasta puhastab hambakattu ja õrnu plekke hamba pinnalt, tänu millele tekib valgendav efekt.

Valgendav hambapasta muudab hambaid heledamaks peamiselt tänu pehmete abrasiivsete osakeste mehaanilisele toimele (abrasiivpastad) ja/või tänu ensüümilisandite aktiivsusele (aktiivsete ensüümilisanditega pastad).

Abrasiivpastad

Abrasiivpastad toimivad hambaemailile mehaaniliselt, puhastades seda mustusest, plekkidest, toidujääkidest. Poleerimisosakesed võivad olla erineva suurusega – mida suuremad nad on, seda suurem on pasta abrasiivsus ja selle tõhusus. Tõhusas valgenduspastas ei ole abrasiivsuse koefitsient RDA madalam kui 75–80 ühikut.

Hambaarstid usuvad, et märgatavate tulemuste saavutamiseks on parem valida hambapasta ilma jämedate abrasiivideta, sest väga abrasiivne pasta võib hambaemaili liigselt hõõruda. Mida abrasiivsem on hambapasta, seda enam saab loomulik hambastruktuur häiritud. Hambapasta abrasiivsus peaks olema minimaalne, kuid tagama hammaste puhtuse. Seega on parem kasutada hambapastasid, millel on madal abrasiivsus ja mis suudavad hambaid puhastada õrnalt.

Ensümaatilised hambapastad

Ensümaatilised hambapastad toimivad keemilise reaktsiooni kaudu. Sellistes hambapastades sisalduvad aktiivsed ained lahustavad pigmenti ja kattu, muutes hambapinna heledamaks. Nii saavutatakse valgendav efekt.

Hea hambapasta soovitust on kõige parem küsida hambaarstilt. Enne valgendamiskuuriga alustamist võiks käia hambaarsti juures ja selgitada välja võimalikud vastunäidustused. Ainult nii saab vältida soovimatuid keemilisi reaktsioone ja hambaemaili kahjustusi.

Samuti tuletavad hambaarstid meelde, et valgendamine toimub kuurina. Pärast igat kuuri tuleb hambaid tugevdada fluoriidi ja kaltsiumiühendeid sisaldavate pastadega. Kehv suuhügieen, suitsetamine, värviliste jookide (must tee, kohv) sagedane tarbimine rikuvad valgendamise tulemust.

Kas hambapasta maitse on oluline?

Oleme harjunud, et klassikaline hambapasta on enamasti värskendava piparmündi maitsega ja ajab suu kergelt õhetama, vahel isegi kipitama.

Kuid kaasajal on hoopis rohkem võimalusi ning iga hambapesu ei pea tunduma eelmisega täpselt samasugune. Miks mitte nautida hambapesu ajal hoopis virsikumaitset või magusat arbuusi?

Hambapastade valik on tõeliselt lai, kuid soovitame valida oma igapäevane hambapasta teadlikult just selle põhjal, milline on hetkel sinu suutervis ja millist tulemust soovid (tundlikkuse vähendamine, kaariese ennetamine, emaili tugevdamine, valgendamine jne). Kui sa ei tea täpselt, millist valikut teha, siis aitab sind otsuse tegemisel hambaarst.

Halitoos ehk halb hingeõhk kui sümptom

Püsivat halba hingeõhku (meditsiinis on selle termin – halitoos) põhjustab enamjaolt kehv suutervis, harvem võivad seda tekitada siseorganite probleemid või süsteemsed haigused.

Enne halitoosi põhjuse selgitamist ei ole võimalik sellest murest lihtsalt lahti saada, kasutades näiteks nätsu, suuvett või -värskendajat. Need vahendid vaid varjavad suulehka, kuid ei kaota selle põhjust. Kroonilise halva hingeõhu korral tasub algul pöörduda suuhügienisti/hambaarsti poole, sest enamikul juhtudest on halb hingeõhk ja ka halb maitse suus seotud suuõõne probleemidega. Peeglist vaadates võib tunduda, et hambad ja igemed on ilusad ning terved, kuid see mulje võib olla petlik. Hamba- ja igemekoe sisemuses toimuvad põletikulised protsessid ei ole nähtavad, kuid võivad tekitada halba lõhna.

Kui halb hingeõhk tekib suuõõnes

1. Halb hingeõhk võib olla tingitud lihtsalt halvast suuhügieenist ehk kui hammastele koguneb hambakatt, mida õigel ajal ei puhastata. Hambakatus pesitseb suur hulk mikroobe, mis paljunevad ja tekitavad elutegevuses toksilisi jääke. Sülje mõjul hambakatt ajapikku mineraliseerub ja muutub hambakiviks, mida juba tavalise hambapesu käigus ära puhastada ei saa. Tekib n-ö suletud ring: hambakivi soodustab hambakatu teket ja mikroobide paljunemist veelgi. Sellise probleemi puhul aitab head hingeõhku taastada professionaalne hammaste puhastus ehk soodapesu koos hambakivi eemaldamisega, mida tavaliselt teeb suuhügienist. Lisaks tasub üle vaadata oma suuhügieeniharjumused. Hammaste pesemine kaks korda päevas (NB! õige harjamise tehnika) ja hambaniidi või hambavahede harjakeste kasutamine aitavad halba hingeõhku ennetada.

2. Kui aga halva hingeõhuga käib kaasas hambavalu ja/või hammaste tundlikkus, on probleemiks tõenäoliselt kaaries ehk lihtsas keeles hambaauk. Sel juhul on vajalik hambaravi.

3. Mõnikord võib ka hambajuure põletiku korral tekkida suus paha maitse ja halb hingeõhk. Kaasnevad sümptomid on paistetus või mädapunn igemel. Selline olukord nõuab juureravi.

4.Põletikuliste igemete või parodontiidiga käivad lisaks halvale hingeõhule kaasas ka üks või mitu järgnevat sümptomit:

• regulaarne igemeveritsus,
• igemete turse, punetus ja taandumine,
• hammaste liikumine.

Parodontiit on hammaste tugistruktuuride (sh igemete) põletik, mis vajab ravi. Kui haigust mitte ravida, võib see lõppeda hammaste kaotamisega. Huvi korral vaata seda videot, kus pikaajalise parodontiidi all kannatav patsient räägib, kuidas mõjutas parodontiit tema elu ja kuidas ta sellega hakkama sai.

5. Mõnikord võib halb suulõhn olla põhjustatud suu mikrofloora muutustest, mis on tingitud nt antibakteriaalsest ravist, pikaajalisest hormonaalravist või antiseptiliste suuloputusvahendite liigsest kasutamisest.

6. Tihti halb hingeõhk on seotud suukuivusega, mida võib tekitada näiteks teatud ravimite kasutumine või krooniline ninakinnisus. Suukuivuse puhul ei ole sülje kogus suu niisutamiseks piisav ja ei uhu ära mikroobe, mis tekitavad halba hingeõhku.

Kui halb hingeõhk on seotud teiste organite haigustega

Seedetrakti häired, ainevahetushäired ja hingamisteede infektsioonid võivad samuti põhjustada halitoosi. Sel juhul halb lõhn on intensiivne, püsiv ja teatud olukordadele iseloomulik. Näiteks diabeedi puhul on tüüpiline atsetoonilõhn ning mõnede neeruhaiguste korral iseloomulik ammoniaagilõhn. Nende lõhnade ära tundmine on oluline süsteemsete haiguste diagnoosimisel.

Tihti tekib ka kroonilise nohu ja farüngiidi puhul halb hingeõhk, mida tekitab limaskestal paljunevate bakterite elutegevus. Samuti võivad ebameeldiva hingeõhu põhjustajaks olla hingamisteede haigused (nt bronhiit, kopsupõletik).

Kuidas halvast hingeõhust lahti saada?

Kui sul krooniline halb hingeõhk, on igal juhul tarvis uurida, mis võib seda põhjustada.

Kui sa ei ole kindel, millisele eespool nimetatud probleemile sinu sümptomid viitavad, tasub algul kontrollida oma suu olukorda suuhügienisti juures. Suuhügienist oskab hinnata, kas probleem on seotud vaid suuhügieeniga või see on tõsisem mure. Hügieeniprobleemi on lihtne korda teha ja suuhügienist saab vajalikud protseduurid läbi viia ja anda soovitusi, kuidas suu tervise eest edaspidi hoolt kanda. Kui probleemiks on kaaries, hambajuure põletik või igemehaigus, siis suunab hügienist patsiendi edasi kas hambaarsti või parodontoloogi juurde.

Kui selgub, et halitoos ei ole seotud suutervisega, siis tasub pöörduda perearsti või eriarsti poole, kes saab vajadusel teha uuringud.

Pea meeles, et krooniline halb hingeõhk (halitoos) on haigus, mis nõuab ravi. Probleemiga peab tegelema ja seda ei tasu häbeneda.