Mis on hammaste soodapesu?

Hammaste soodapesu on võrdlemisi uuenduslik hammaste professionaalse puhastuse meetod, mida tehakse hambakliiniku tingimustes AIRFLOW® tehnoloogia abil. Protseduuri teeb hambaarst või suuhügienist.

• Juhul kui patsiendil on hambakivi, siis tehakse Periodent hambakliinikus koos soodapesuga samal visiidil kindlasti ka hambakivi eemaldamine ultraheli aparaadi abil. Hambakivi, mis on kõvastunud hambakatu ja mikroobide elutegevuse jääkide segu, loob soodsad tingimused mikroobide paljunemiseks. Seepärast on väga oluline hambakivi eemaldada, mis koos soodapesuga tagab absoluutselt puhta suu ja loob mikroobide pesitsemiseks ja paljunemiseks ebasoodsad tingimused.
• Protseduur ei ole valulik, kuid vahel võib tekkida kerge ebamugavustunne ehk hammaste tundlikkus, mis on tingitud tugeva õhu, vee ja pulbri survejoa mõjust.
• Et soodapulber riietele ei satuks, kaetakse riided protseduuri ajaks kinni.
• Üldjuhul võtab protseduur aega kuni üks tund.

Kas hammaste soodapesu ja pärlipesu on üks ja sama?

Hammaste soodapesu / pärlipesu tulemused

Kasutades tehnoloogiat AIRFLOW hammaste puhastus annab nii tervendavat kui ka esteetilist efekti.

Vahetud tulemused:

• Hambad on puhtad, siledad ja säravad (hambakatt eemaldatud).
• Kui hammastel oli pigment, saab see protseduuri käigus eemaldatud. Seetõttu võivad hambad muutuda valgemaks ehk taastub nende loomulik toon.
• Igemetaskud ja raskesti ligipääsetavad kohad (nt ka breketite ümber) on katust ja mikroobidest puhastatud.
• Laminaatide, kroonide ja implantaatide puhul eemaldub hambakatt laminaadi/krooni ja hamba ühenduskohalt või implantaadi ning igeme liitumiskohast. Tänu sellele väheneb mikrolekke risk (see tähendab, et laminaat või kroon ei ole enam oma hambaga tihedalt koos ja tekib mikroskoopiline ava, kuhu satuvad bakterid). Implantaatide puhul väheneb risk, et tekib põletikuline protsess implantaadi kaela ümber.

Pikaajalised tulemused ja mõju suutervisele:

• Kuna hammaste pind saab absoluutselt puhtaks, võimaldab see hambaarstil tuvastada algstaadiumis kaariest. Kaariese arenemise alguses on see vaid laik hambaemailil, mis on hambakatu ja pigmendi tõttu raskesti märgatav.
• Ennetab hambakivi tekkimist, seega ka igemehaiguste (gingiviit, parodontiit) teket ning juhul, kui need haigused on juba olemas, siis peatab nende arengu. Loe kindlasti parodontiidi kohta, tegemist on tõsise probleemiga, mida kiputakse sageli alahindama. Meie parodontoloog Tatjana Kašunina kirjutas samal teemal ka ajalehes Postimees.
• Juhul, kui inimesel oli halb hingeõhk, mis oli tingitud hammastel ja nende vahel pesitsevatest mikroobidest, siis soodapesu protseduuri tulemusena hingeõhk paraneb ning suust kaob paha maitse.
• Üldiselt mõjub protseduur suuõõnele tervendavalt.

Mida oodata pärast AIRFLOW soodapesu?

• Pärast hammaste soodapesu tuleks 2–3 tundi vältida suitsetamist, värvipigmente sisaldavate toitude ja jookide tarbimist, kuna hambaid kattev ja kaitsev süljekiht taastub pärast protseduuri ca 2–3 tunni jooksul.
• Igemete veritsemine selle aja jooksul on tavapärane.
• Igemete tundlikkus võib kesta paar päeva.
• Soodapesu mõjub hammaste värvile ja tervisele hästi umbes pool aastat. Protseduuri mõju aitab pikendada hea igapäevane suuhügieen.

Kuidas erineb hammaste soodapesu valgendamisest?

Hammaste soodapesu ja pärlipesu on võimalused hammaste nii välimuse ja kui ka tervise parandamiseks. Hammaste valgendamist tehakse juhul, kui on soov korrigeerida märgatavalt vaid hammaste välimust. NB! Ainuüksi valgendamine ei paranda suu tervist.

Hambaid saab valgendada nii kodustes tingimustes kui ka hambakliinikus. Hammaste valgendamise protseduuril kantakse hammastele valgendav geel (pleegiti), mis tekitab keemilise reaktsiooni tulemusena valgendava efekti. Geel sisaldab kas vesinikperoksiidi või -karbamiidi, mille tõttu on tarvilik igemete kaitsmine. Protseduuri ajal ja pärast seda võib esineda hammaste tundlikkust. Tuleb meeles pidada, et valgendamisel on ka vastunäidustusi. Loe täpsemalt hammaste valgendamise meetoditest.

Hammaste valgendamisega võib saavutada märkimisväärse ja kiire valgendamisefekti, mis kestab üldjuhul üks kuni kolm aastat.

Seejuures on oluline märkida, et soodapesu ei ole hammaste valgendamine (sellel protseduuril ei kasutata pleegitit), vaid see on hammaste sügavpuhastus. Soodapesu taastab hammaste loomuliku värvi ehk pigmendiga hammaste puhul on võimalik kerge valgendav efekt.

Hammaste soodapesu vs valgendamine – kumb valida?

Hammaste soodapesu ehk pärlipesu:

• puhastab hambad ja igemetaskud katust ja kivist,
• hambad võivad muutuda tooni võrra valgemaks (taastub oma loomulik hambatoon),
• on soovitatav teha kaks korda aastas.

Hammaste valgendamine:

• valgendab hambaid märgatavalt (tulemus on heledam kui oma loomulik toon),
• annab tulemuse 1–3 aastaks,
• nõuab terveid hambaid ja igemeid.

Enamasti kasutatakse mõlemaid meetodeid koos: algul on vajalik hammaste sügavpuhastus ehk soodapesu koos hambakivi eemaldamisega, mis valmistab hambad ette valgendamiseks. Kui aga on soov lihtsalt hambaid põhjalikult puhastada, võib kasutada ainult esimest meetodit.

Mis on hammaste soodapesu hind?

Nagu on eelnevalt öeldud, soodapesu tehakse tavaliselt koos hambakivi eemaldamisega (professionaalse suuhügieeni kompleksteenus). Kogu protseduur kestab umbes üks tund. Hammaste soodapesu hind sõltub juhtumi raskusest ja sellest, kas protseduuri teeb suuhügienist või hambaarst. Vaata suuhügieeni teenuste hindu hinnakirjas.

Kokkuvõte

AIRFLOW soodapesu on hea ja lihtne viis suutervise korras hoidmiseks ja ka hammaste välimuse parendamiseks. Kui soovid oluliselt vähendada igemehaiguste (sh parodontiidi) tekkimise riski, tee soodapesu regulaarselt kord pooles aastas.

Kui soovid suuhügienisti konsultatsiooni, võta meiega ühendust!

Kodune hammaste valgendamine

Kõik hammaste valgendavad tooted sisaldavad valgendavat ainet (agenti), mis loob valgendava tulemuse keemilise reaktsiooni kaudu. Kodus hammaste valgendamiseks kasutatakse tavaliselt vesinikkarbonaati, mis reageerib suuõõne niiskusega. Reaktsiooni tulemusena eemalduvad hammastelt pigmendilaigud ja hambad saavad valgeks.

NB! Valgendav aine mõjub vaid oma naturaalsetele hammastele. Täidised ja kroonid värvitooni ei muuda. Sellega seoses on vaja pöörata tähelepanu esihammaste täidistele, kroonidele ja sildadele, kuna pärast valgendamist on need ilmselt tumedamad kui oma hambad. Sellisel juhul oleks hea pärast hammaste valgendamist värvi ühtlustamiseks need vahetada.

Selles artiklis kirjeldame lähemalt, kuidas toimub hammaste valgendamine hambaravikliinikus. Kui aga soovid oma hambad valgeks saada kodustes tingimustes, siis loe blogi: hammaste valgendamine kodus.

Hammaste valgendamine – kellele ja miks?

Hammaste valgendamine iluprotseduurina on pakkunud inimestele huvi juba sajandeid, sest valget ja tervet naeratust on peetud pikka aega ka üheks iluideaaliks.

Igal inimesel on oma loomulik hambatoon, mis võib olla ka kollakas või hallikas. Lumivalge hambatoon on haruldus, mida paljudel inimestel pole võimalik saavutada isegi väga hoolika puhastamise ja õige toitumise korral. Sageli mõjutab hammaste värvust ka elustiil, nt liigne kohvi tarbimine või suitsetamine.

Neile, kes ihkavad siiski valget naeratust, on tänapäeval olemas väga hea võimalus – hambavalgendus. Hammaste valgendamist saab teha nii kodustes tingimustes kui ka teenusena hambakliinikus. Kirjeldame lähemalt erinevaid variante, kuidas hambad valgeks saada.

Kuidas hammaste valgendamine toimub?

Selleks, et hammaste valgendamine üldse teoks saaks, on tarvis valgendavat ainet (agenti), mis loob valgendava tulemuse keemilise reaktsiooni kaudu. Kliinikutes tehtava protseduuri puhul kasutatakse ka reaktsiooni kiirendajat, tänu millele tulemus on märkimisväärne ja kohene.

1) Valgendav aine

Võib kasutada üht järgmistest ainetest (tavaliselt hammastele kantava geeli kujul):

• Vesinikperoksiid (tõhusam, kuid võib tekitada tundlikkust). Tavaliselt kasutatakse kliinikus tehtavatel protseduuridel, kuid lahjemaid variante võib kasutada ka kodus.
• Vesinikkarbamiid (vähem tõhus, kuid üldjuhul ei tekita tundlikkust). Kasutatakse rohkem kodus, nt öise valgendamise puhul, mis tähendab, et geel võib olla hammastel pikema perioodi jooksul.

NB! Valgendav aine mõjub vaid oma naturaalsetele hammastele. Täidised ja kroonid värvitooni ei muuda.

2) Reaktsiooni kiirendaja

Selleks et geel aktiveeruks ja keemiline reaktsioon toimuks kiiremini, on vaja aktivaatorit. Selleks võivad olla:

• ZOOM-lambi valgus (hammaste fotovalgendus)
• Laserkiirgus (hammaste laservalgendamine)

Kuidas hammaste fotovalgendamise protseduur välja näeb?

Suu peab protseduuri läbiviimiseks olema hoolikalt ette valmistatud, kuna kasutatakse valgendava aine (tavaliselt vesinikperoksiidi) kõrget sisaldust.

• Kõigepealt puhastatakse hambad spetsiaalse pastaga, et eemaldada kogu katt.
• Igemed kaetakse kaitsegeeliga ja hambad isoleeritakse ülejäänud suust, et vältida igemekahjustusi.
• Seejärel kantakse hammastele valgendusgeel, mille aktiveerivad ZOOM-lambi valguskiired. LED-valgus kiirendab valgendusgeeli keemilise reaktsiooni.
• Protseduuri jooksul tehakse kolm või neli 15-minutilist valgendus-sessiooni, mille vahel on väikesed pausid.
• Pärast protseduuri annab arst juhised võimaliku ajutise ebamugavuse leevendamiseks ning tulemuste säilitamiseks.
• Hammaste ZOOM valgendamise visiit kestab 1,5–2 tundi.

Kas ZOOM valgendus on ohutu ka tundlikele hammastele?

Tänu reguleeritavale LED-lambile ja igemekaitsegeelile on protseduur ja selle järgnev periood pea täielikult valutu. ZOOM valgendamine on ohutu, see ei kahjusta igemeid, limaskesta ega hambaemaili.

Uuringute põhjal ei esine 99% patsientidest hammaste tundlikkust või esineb väga vähesel määral. Isegi kui seda harva juhtub, siis võib arst lisada protseduuri ajal tundlikkusevastast geeli, mis parandab olukorda kohe. Vajadusel antakse seda geeli ka patsiendile koju kaasa.

Peale selle saab valgendusgeelile lisada ka hambaid tugevdavat fluoriidi, seega on ühel protseduuril kaks tulemust: valgendamine ja emaili tugevdamine.

Hambapasta koostis – millele tähelepanu pöörata?

Hambapasta koostis peidab endas mõisteid, mille kohta on kasulik rohkem teada – nendeks on näiteks fluoriid, ksülitool, abrasiivsus ja SLS.

Fluoriid hambapastas

Üks oluline ja sageli ka vaidlusi tekitav küsimus on kas soetada endale fluoriidivaba hambapasta või on hammaste tervisele kasulikum siiski fluoriidiga hambapasta?

Hambaarstid soovitavad just fluoriidi sisaldavat hambapastat. Uuringud näitavad, et fluoriidiga hambapasta kasutamine soodustab hambaemaili remineraliseerumist, millega suureneb hammaste vastupanu happerünnakule. Ehk fluoriid tugevdab hambaid, aitab ära hoida kaariese teket ning pärsib mikroobide ainevahetuskiirust, takistab katu moodustumist mõne aja jooksul peale hammaste harjamist. Hambapastad sisaldavad tavaliselt järgmised fluoriühendid: naatriumfluoriidi (NaF), harvem tinafluoriidi (SnF2).

Siiski tasub silmas pidada, et fluoriidi peab hambapastas olema lubatud piirides, sest liigne kogus organismis ei ole hea, eriti juhul, kui fluori sisaldab rohkesti ka kohalik joogivesi. Fluoriidi normkogus täiskasvanu hambapastas on 1450–1500 ppm.

Ksülitool hambapastas

Ksülitool on looduslik magusaine, mida peaks hambapasta sisaldama vähemalt 10% ulatuses, sest see ergutab süljeeritust, ei luba suu pH-l langeda ja aitab ennetada hambakaariese teket. Seega ksülitooliga hambapasta on hea valik. Küllap on paljud meist kuulnud, et kui hambaid ei ole võimalik parasjagu pesta, siis võiks pärast sööki närida ksülitooli sisaldavat närimiskummi.

Abrasiivsus

Abrasiivsus ehk RDA – tähendab hambapasta lihvivaid, poleerivaid omadusi. Madala abrasiivsusega hambapasta (RDA 0–70) on leebe, mis tähendab, et sellel ei ole hambaid kulutavaid ega tundlikkust tekitavaid omadusi. Sellist pastat soovitatakse kasutada siis, kui hambad on ülitundlikud, hambakaelad on paljastunud või lapse kasvueas, kui hambaemail alles tugevneb.

Kõrge abrasiivsusega pastad on loodud tugeva hambakatu eemaldamiseks või hammaste valgendamiseks. Kindlasti ei tohiks neid kasutada üle kahe nädala järjest, sest see võib viia hambaemaili kulumiseni ning kahjustusteni. Pasta valikul tuleb erilist tähelepanu pöörata abrasiivsuse koefitsiendile – ideaalis ei tohiks RDA ületada 80. Pastasid, mille RDA on alla 70, on madala abrasiivsusega. RDA üle 100 – väga abrasiivne.

Vahustav aine (SLS)

SLS (sodium lauryl sulfate) – naatriumlaurüülsulfaat on lihtsas keeles vahend, mis ajab pasta vahutama. Võimalusel on mõistlik valida pigem hambapasta, mille koostises SLS-i ei ole, kuna see ärritab limaskesta. SLS ei sisalda näiteks kvaliteetsed Curaprox hambapastad.

Valgendav hambapasta – ohutu või mitte?

Tihti huvitab patsiente küsimus, kas hambapasta võib hambaid tõesti valgendada. Hambaarsti vastus on ühemõtteline: ei. Pasta ei saa valgendada hambatooni ehk muuta hambaemaili värvi. Valgendav hambapasta puhastab hambakattu ja õrnu plekke hamba pinnalt, tänu millele tekib valgendav efekt.

Valgendav hambapasta muudab hambaid heledamaks peamiselt tänu pehmete abrasiivsete osakeste mehaanilisele toimele (abrasiivpastad) ja/või tänu ensüümilisandite aktiivsusele (aktiivsete ensüümilisanditega pastad).

Abrasiivpastad

Abrasiivpastad toimivad hambaemailile mehaaniliselt, puhastades seda mustusest, plekkidest, toidujääkidest. Poleerimisosakesed võivad olla erineva suurusega – mida suuremad nad on, seda suurem on pasta abrasiivsus ja selle tõhusus. Tõhusas valgenduspastas ei ole abrasiivsuse koefitsient RDA madalam kui 75–80 ühikut.

Hambaarstid usuvad, et märgatavate tulemuste saavutamiseks on parem valida hambapasta ilma jämedate abrasiivideta, sest väga abrasiivne pasta võib hambaemaili liigselt hõõruda. Mida abrasiivsem on hambapasta, seda enam saab loomulik hambastruktuur häiritud. Hambapasta abrasiivsus peaks olema minimaalne, kuid tagama hammaste puhtuse. Seega on parem kasutada hambapastasid, millel on madal abrasiivsus ja mis suudavad hambaid puhastada õrnalt.

Ensümaatilised hambapastad

Ensümaatilised hambapastad toimivad keemilise reaktsiooni kaudu. Sellistes hambapastades sisalduvad aktiivsed ained lahustavad pigmenti ja kattu, muutes hambapinna heledamaks. Nii saavutatakse valgendav efekt.

Hea hambapasta soovitust on kõige parem küsida hambaarstilt. Enne valgendamiskuuriga alustamist võiks käia hambaarsti juures ja selgitada välja võimalikud vastunäidustused. Ainult nii saab vältida soovimatuid keemilisi reaktsioone ja hambaemaili kahjustusi.

Samuti tuletavad hambaarstid meelde, et valgendamine toimub kuurina. Pärast igat kuuri tuleb hambaid tugevdada fluoriidi ja kaltsiumiühendeid sisaldavate pastadega. Kehv suuhügieen, suitsetamine, värviliste jookide (must tee, kohv) sagedane tarbimine rikuvad valgendamise tulemust.

Kas hambapasta maitse on oluline?

Oleme harjunud, et klassikaline hambapasta on enamasti värskendava piparmündi maitsega ja ajab suu kergelt õhetama, vahel isegi kipitama.

Kuid kaasajal on hoopis rohkem võimalusi ning iga hambapesu ei pea tunduma eelmisega täpselt samasugune. Miks mitte nautida hambapesu ajal hoopis virsikumaitset või magusat arbuusi?

Hambapastade valik on tõeliselt lai, kuid soovitame valida oma igapäevane hambapasta teadlikult just selle põhjal, milline on hetkel sinu suutervis ja millist tulemust soovid (tundlikkuse vähendamine, kaariese ennetamine, emaili tugevdamine, valgendamine jne). Kui sa ei tea täpselt, millist valikut teha, siis aitab sind otsuse tegemisel hambaarst.

Kaasaegne hambaravi pakub ilusa naeratuse saavutamiseks palju erisuguseid võimalusi. Eks palju oleneb ka sellest, millised on patsiendi enda soovid ja võimalused ning mida täpsemalt ta oma hambarea puhul täiustada või parandada ihkab.

Näiteks juhul, kui tegemist on värvimuutustega, ebameeldiva hambakuju või pisut puseriti olevate hammastega, siis saab olukorra parandamiseks kasutada õhukesi portselanist katteid, millele on nimeks pandud hammaste laminaadid. Teine võimalus on hammaste lumineerid ehk üliõhukesed keraamilisest materjalist plaadikesed, mida kasutatakse hambavahede korrigeerimiseks, hammaste värvi ja kuju parandamiseks või hambakrooni taastamiseks.

Hamba laminaadid

Hamba laminaat (mis tähendab portselankatet) on väga õhuke ja täpne esihammaste pinnale liimitav keraamiline kate.

Milleks on hammaste laminaadid vajalikud?

1)    Hambarida sirgeks ja ühtlaseks

Laminaadid paigaldatakse mõnikord selleks, et korrigeerida pisut esihambaid ja eesmisi purihambaid. Laminaadid on heaks lahenduseks, kui hambad kipuvad hoidma viltu, aga patsient ei taha teha läbi keerukat ja pikalt kulgevat ortodontilist ravi (breketid). Mõnel juhul saab laminaatide abil lahendada ka hammaste asendiprobleeme.

Samas ei ole laminaadid parim võimalus juhul, kui hambareas on tõsisemad probleemid – siis ei saa üksnes laminaadi õhuke kiht muuta hambarida täiuslikult sirgeks.

2)     Hammaste tooni ühtlustamine

Lisaks kasutatakse hammaste laminaate selleks,  et parandada hammaste värvi, juhul kui nt tavaline hammaste valgendamine ei annaks soovitud efekti või on vastunäidustatud.

Kui hästi hammaste laminaadid vastu peavad?

Laminaadid hammastele valmistatakse ülimalt tugevast materjalist, mis tähendab, et need on väga vastupidavad. Selleks, et tulevikus ei ilmneks siiski ebameeldivaid üllatusi, on soovitatav neid iga poole aasta tagant hambaarsti juures kontrollida. Mõistagi on eriti oluline ka igapäevane suuhügieen – hea pehme hambahari ja -niit ning õiged hügieenivõtted, mille näitab vajadusel ette suuhügienist või hambaarst.

Kuigi laminaadid on väga vastupidavad, et pruugi need siiski olla n-ö eluaegsed – nende uuendamist on tarvis näiteks juhul, kui vanuse tõustes kipuvad igemed tugevalt taanduma ja laminaatide servad muutuvad silmatorkavalt nähtavaks.

Hammaste laminaatide paigaldamine ja selle hind

Kui patsient otsustab paigaldada laminaadid, siis kaetakse protseduuride vahelisel ajal tema hambad ajutiste laminaatidega. Nende abil on kergem harjuda hiljem paigaldatavate originaalidega.

Kui kaua võtab hamba laminaatide paigaldamine aega? Enamasti saavad need valmis keskmiselt 5 tööpäevaga, kuid keerukamad olukorrad võivad võtta aega 2–3 nädalat.

Hamba laminaat on tänapäeva hambaravis individuaalselt loodud ja aega ning vaeva nõudev tipptehnoloogia. Tegemist on käsitsitööna valmistatud meistriteosega, seega ei saa hinna kohta enamasti öelda „soodne“.

Lumineerid on hamba laminaatide alternatiiv

Lumineerid on laminaatide alternatiiviks. Lumineerid on valmistatud samavõrd tugevast, kuid tavapärasest laminaadist veelgi õhemast materjalist. Tegemist on imeõhukese portselankattega, mis kinnitatakse spetsiaalse tsemendi abil oma hamba külge.

Lumineeride eelised ja kellele need sobivad?

Lumineere eelistatakse sageli põhjusel, et erinevalt laminaatidest ning hammaste kroonimisest ei ole vaja oma hambaid nii palju lihvida – seega oma hambakude ei traumeerita samavõrd palju. Lumineer kleebitakse hambale ja nõnda saabki naeratus kauniks ja valgeks.

Lumineerid on sobivad patsiendile juhtudel, kui hambad on:

• pigem väiksemad,
• asuvad tagapool,
• ei ole veel väga palju kulunud.

Samas peab arvestama, et:

• kogu hambakaar liigub koos lumineeridega natuke ettepoole,
• selle variandi sobivust võiks proovida enne koostöös hambaarstiga, nt wax-up mudeli abil.

Kas pigem hamba laminaadid või hambakroonid?

Hambakrooni(de) valimine laminaadi või lumineeri asemel võib olla vajalik juhul, kui inimese enda hammas või suur osa sellest on kahjustunud (nt on tehtud juureravi või tegemist on murdunud või kulunud hambaga). Kroone valmistatakse ühtlasi implantaatide ja silla tugihammaste tarbeks.

Selge on see, et krooni paigaldamiseks on üsna palju vaja lihvida inimese enda hambakude, kuid hambakroon aitab hamba vastupidavust kui ka loomulikku kuju säilitada.

Kui patsiendil on oma hambakude vähevõitu, siis võiks kaaluda pigem hambakroonide paigaldamist. Ka inimesele, kes kipub tugevalt hambaid krigistama, ei ole laminaadid soovitatavad.

Kui kaalud variante oma naeratuse täiustamiseks, tule hambakliinikusse konsultatsioonile. Uurime üheskoos täpsemalt, kas sinu hammaste puhul on parimaks variandiks hammaste laminaadid, lumineerid või hoopis hambakroonid.