fbpx

Hambakroon: selle paigaldamine ja näidustused – mida tähele panna?

Hambakroonid on levinuim võimalus, kuidas taastada kaunis ja särav naeratus ning suu terviklik funktsionaalsus. Mida aga võiks hambakroonidest teada? Loe täpsemalt, millisest materjalist kroonid valmistatakse, kuidas need paigaldatakse, millised probleemid võivad tekkida jne.

Kui soovid kohe lugeda kindlat alateemat, kliki lingile:

Kas soovid konsultatsiooni proteesimisvõimaluste kohta?

Hambakroon, selle valmimine ja paigaldamine

Hambakroon on hambalaboris või freesmasinas valminud hambaprotees, mis kinnitub kas oma hambastruktuuridele või eelnevalt paigaldatud implantaadile (ehk tehisjuurele).

Millisest materjalist hambakroon tehakse?

Periodent hambakliinikus paigaldame vaid täiskeraamilisi või tsrikooniumkroone. Kasutame vaid neid materjale, mis on oma tugevaid ja esteetilisi omadusi tõestanud.

Keraamiline hambakroon

Täiskeraamiline hambakroon on pressitud keraamikast ehk portselanist (portselankroon), sellel ei ole metallkarkassi. Täiskeraamilised kroonid näevad välja kõige loomulikumad, kuna keraamika laseb valgust läbi ja on naturaalse hambaemailiga praktiliselt identne. Nende eelisteks on kõrge esteetika, hüpoallergeensus ja vastupidavus. Enamasti paigaldatakse sellised kroonid eesmistele lõikehammastele, kus on hamba kaunis välimus kõige tähtsam.

Tsirkooniumkroon

Tsirkooniumkroon on tehtud tsirkooniumdioksiidist – tsirkooniumi kristallilisest oksiidist, mis on valget värvi. Tsirkooniumkroonid on palju vastupidavamad kui keraamilised ja metallokeraamilised kroonid. Tsirkooniumkroonid on hüpoallergeensed, ülitugevad ja väga loomuliku välimusega. Neid kasutatakse ka implantaatidel. Neid saab asetada nii eesmistele kui ka külgmistele hammastele.

Hammaste kroonimine

Hambakliinik Periodent kasutab hambaproteesimisel kaasaegset CAD/CAM (Computer Aided Design/Computer Aided Manufacturing) tehnoloogiat. Selle tehnoloogia abil toimub proteeside digitaalne modelleerimine ja automaatne freesimine.

CAD/CAM-tehnoloogia eelised hambaproteesimisel:

  • tehnoloogia abil valmivad väga täpsed ja hästi suhu sobivad hambaproteesid, sealhulgas hambakroonid ja sildproteesid;
  • suuõõne digitaalne skaneerimine on patsiendi jaoks palju mugavam kui traditsioonilised hambajäljendid;
  • tehnoloogia kasutamine säästab patsiendi aega ja raha.

Kroonide ja muude hambaproteeside valmistamiseks kasutame meie kliinikus asuvat Cerec tehnoloogiaga freesmasinat või hambalabori erilahendusi.

Kaasaegne 3D CAD/CAM ja Cerec tehnoloogia võimaldab Periodent hambakliinikus valmistada ja paigaldada hambakroone teatud juhtudel vaid ühe visiidiga.

Hambaravi 3D CAD/CAM tehnoloogia
3D CAD/CAM tehnoloogia kasutamine hammaste proteesimises

Hamba kroonimine toimub nii:

  • Enne proteesimist peab olema välja ravitud kaaries ning võimalik igeme- ja hambajuurepõletik. Lisaks on tungivalt soovitatav teha professionaalne hammaste puhastus.
  • Kõigepealt valmistab arst hamba ette ehk toimub hamba preparatsioon (hamba pealiskudede lihvimine).
  • Seejärel skaneeritakse suud kaameraga – valmib digitaalne jäljend hambast.
  • Spetsiaalses arvutiprogrammis valmib hambast 3D-rekonstruktsioon.
  • Kui 3D-mudel sobib, siis saadab arst andmed Cerec freesmasinasse (mis asub siinsamas meie kliinikus), kus kujundatakse ja freesitakse valmisprotees.
  • Alternatiivne variant on saata digitaalne jäljend hambalaborisse, kus proteesi valmistamisega tegeleb hambatehnik. Kui protees on valmis, saadab labor proteesi hambakliinikusse tagasi. Selline protsess võib võtta mitu päeva aega.
  • Lõpuks toimub hambakrooni paigaldamine – arst tsementeerib hambakrooni oma kohale.

Teatud juhtudel peab arst ikkagi võtma tavalise analoogjäljendi ja saatma selle hambalaborisse, kus hambatehnik valmistab keraamilise või tsirkooniumkrooni.

Hambakroon
Hambakroon prepareeritud hambal

Millal on hambakroon näidustatud?

Hambakroone võib kasutada järgmistel juhtudel:

  • Kui kahjustunud ja/või juureravitud hammas on vaja taastada.
  • Kui on puudu üks või rohkem hambaid ja on otsustatud kasutada sildproteesi. Sellisel juhul pannakse kroonid kõrvalhammastele, mis on sisuliselt sildproteesi tugihambad.
  • Kui puuduv hammas asendatakse implantaadiga ning selle peale kinnitatakse hambakroon.
Hammaste sildprotees
Sildprotees, mis toetub kahele hambakroonile

Allpool räägime täpsemalt, millised on kahjustused ja probleemid, mille korral tekib vajadus katta olemasolev hammas hambakrooniga.

1. Kui hammas on niivõrd lagunenud, et plommist enam ei piisa

Kui hambaga on olnud regulaarselt probleeme, millega on kaasnenud sage täidise väljavahetamine, võib ühel hetkel olla näidustatud pigem hambakrooni kui uue plommi paigaldamine. Seejuures oma hamba taastamine krooniga eeldab, et alles on jäänud tugev ja ravitud hambajuur. Kui oma hambakrooni (ehk hambaosa, mis ulatub igemest väljapoole) on alles väga vähe, siis kinnitatakse laboris valminud hambakroon hambajuure sisse paigaldatud tihvtile.

Kas mõttekam on paigaldada hambaplomm või on targem valik hamba kroonimine, oskab öelda hambaarst. Kõik oleneb sellest, kui ulatuslik on hambastruktuuri kahjustus ja kui sageli on kaebusi.

 

2. Kui hammas on suremisjärgus

Hamba n-ö suremine ei ole tegelikult nii traagiline, nagu kõlab. Küll aga võivad ilma hambaarsti abita olla hamba suremise sümptomid rasked ja viia isegi hamba kaotuseni. Hamba suremisele eelneb põletik, mis on läbistanud hamba kuni pulbini, kus asuvad närvid ja veresooned. Kõigepealt tekib elusa hambanärvi põletik ehk pulpiit. Kui hambanärvipõletikku õigel ajal ei ravita, siis üldjuhul hambanärv kärbub ehk hammas sureb. Edasi võivad mikroobid jõuda hambajuuretipu kaudu ka hammast ümbritsevasse kudedesse. Sellist kaariese tüsistust on nimetatud periodontiidiks (loe täpsemalt kaariese arengu erietappidest).

Nii pulpiit kui ka periodontiit võivad kulgeda ägeda valuga, aga ka krooniliselt st praktiliselt ilma sümptomiteta. Surnud hamba puhul on märgata hambavärvi muutust. Hammas läheb tumedaks, kuna hambanärvi surres katkeb vereringe. Kui kahtlustad, et hammas hakkab surema, võta kindlasti oma hambaarstiga ühendust.

Nii pulpiidi kui ka periodontiidi puhul on vajalik hamba juureravi. Kuna juureravitud hambas ei ole enam verevarustust, muutub see hapramaks ja selle eluiga on lühem kui elusal hambal. Seepärast on soovitatav juureravitud hambale paigaldada hambakroon, mis kaitseb hammast hävimise eest.

 

3. Kui hammas on ära murdunud

Trauma võib tabada igaüht. Õnnetuse juhtudes ei pruugi ära tulla kogu hammas, mis tähendab, et võib alles jääda küllaldaselt hambastruktuuri, millele on võimalik paigaldada hambakroon.

Ükskõik, milline on trauma, säilita väljakukkunud või murdunud hammas niiskes keskkonnas (nt piimas või füsioloogilises lahuses, äärmisel juhul hoia hammas põses sülje sees) ja ära puuduta haava kohta suus. Olenevalt olukorrast võib olla veel võimalik hammas isegi tagasi istutada. Aeg on igal juhul kriitiline. Kindlasti võta esimesel võimalusel ühendust hambaarstiga.

 

4. Kui hamba värvus on muutunud

Terve naeratus on oluline osa igaühe heaolust, mis tähendab, et kui mõnda hammast tabab värvimuutus, võib hambakrooni paigaldamine olla näidustatud. Elu jooksul hambad kuluvad ja see võib tekitada jäädavaid plekke või muuta hambad teistest mitme tooni võrra erinevaks.

Värvimuutus võib olla märk tõsisemast probleemist. Ka sellisel juhul soovitame konsulteerida oma hambaarstiga. Spetsialist teab öelda,

  • kas hammast oleks võimalik valgendada,
  • kas patsient saab ise värvuse heaks midagi teha,
  • kas võib või isegi peab hammast kroonima.

Millised probleemid võivad tekkida seoses kroonidega?

Ebamugavustunne või tundlikkus peale krooni paigaldamist

Sinu äsja kroonitud hammas võib olla kohe pärast protseduuri tundlik. Kui kroonitud hambal on veel närv sees ja ta on nii öelda elav hammas, võib tekkida mõningane kuuma- ja külmatundlikkus. Sinu hambaarst võib soovitada kasutada tundlikele hammastele mõeldud hambapastat. Valu või tundlikkus, mis tekib kokku hammustamisel, tähendab tavaliselt seda, et kroon on liiga kõrgel. Kui see on nii, siis võta ühendust oma hambaarstiga, et ta saaks probleemi kiiresti lahendada.

 

Hambakrooni tükk murdus ära

Sellise olukorra puhul peab hindama kogu krooni struktuuri. Ajutine lahendus on ära murdunud osa lihvimine või taastamine komposiitmaterjaliga, kuid suure tõenäosusega tuleb kroon ikkagi välja vahetada.

 

Igemepõletik krooni ümber

Mõnikord jääb peale hambakrooni paigaldamist kinnitustsement krooni alt puhastamata, mis võimaldab bakteritel koguneda ja krooni serva all paljuneda. Sellise situatsiooni korral võib ige reageerida põletikuga, mille tulemusena muutub ige punakaks ja valulikuks. Võib tekkida igeme veritsus hammaste harjamisel või igeme õrnal puudutamisel.

Samuti võib igemepõletik esineda, kui hambakrooni servad on liiga tugevasti igemeservast allapoole viidud, mis põhjustab bioloogilise laiuse rikkumist. See omakorda tähendab, et igemel ei ole piisavalt ruumi ja kujuneb põletikuline reaktsioon.

Kui tunned, et sul esineb krooni ümber igemepõletik, siis võta kindlasti ühendust oma hambaarstiga.

 

Hambakroon tuli ära

Vahel juhtub, et hambakroon tuleb ära. Põhjuste seas on alloleva hamba lagunemine ja krooni paigaldamiseks kasutatud tsementeeritava materjali lõdvenemine.

Kui sinu hambakroon tuli ära, puhasta kroon ja oma allesjäänud hamba struktuurid. Võta kohe hambaarstiga ühendust. Sõltuvalt olukorrast saab hambaarst krooni uuesti tagasi tsementeerida. Kui see ei õnnestu, siis tuleb uus hambakroon teha või kaaluda hoopis teist ravivarianti.

 

Tume joon kroonitud hamba igemepiiri kõrval

Tume joon sinu kroonitud hamba igemepiiri kõrval on normaalne, eriti kui sul on metallokeraamiline kroon. See tume joon on lihtsalt hambakroonis kasutatud metall, mis kumab läbi keraamilise osa. Kuigi see ei ole tervise seisukohast probleem, on tume joon esteetiliselt vastuvõetamatu ja sinu hambaarst peab võib-olla krooni asendama, kasutades täiskeraamikat või täistsirkooniumit.

 

Kaariese teke hambakrooni all

Pärast krooni tsementeerimist tuleb järgida head suuhügieeni, sest krooni ja hamba vaheline liitekoht võib olla heaks bakterite kogunemiskohaks, mille tulemusena võib tekkida hambakaaries, mis põhjustab kroonialuse hamba lagunemist. Lisaks võib bakterite ja nende toksiinide hulga suurenemine igeme piiril sageli põhjustada igemepõletikku – või veelgi hullem – parodontiiti.

Kui soovid sellist probleemi vältida, järgi head suuhügieeni, harja hambaid kaks korda päevas ja kasuta regulaarselt hambaniiti. Hammaste harjamisel pead veenduma, et harjad efektiivselt ka krooni piirkonda, et vältida bakterite paljunemist.

Kui kaua hambakroonid kestavad?

Keskmiselt kestavad hambakroonid 10 kuni 15 aastat. Krooni eluiga sõltub sellest, kui suure kulumisega kroon kokku puutub, ning sellest, kui hästi järgid häid suuhügieeni tavasid. Lisaks sõltub krooni eluiga sinu isiklikest suuga seotud harjumustest – hammaste krigistamine, küünte närimine, hammaste kasutamine pakendi avamiseks jt.

Kas kroonitud hammas nõuab erilist hoolt?

Kuigi kroonitud hammas ei vaja erilist hoolt, pea siiski meeles, et see ei tähenda, et hammas on lagunemise või igemehaiguste eest kaitstud. Seetõttu jätka heade suuhügieeni tavade järgimist, sealhulgas hammaste harjamist vähemalt kaks korda päevas, hambaniidi kasutamist iga päev – eriti krooni piirkonnas, kus ige ja hammas kokku puutuvad. Lisaks võib kasutada loputamist suuveega vähemalt kord päevas.

Hambaproteeside hüvitis hambakrooni paigaldamiseks

Periodent hambakliinik on Haigekassa partner, seega saad meie juures hambakrooni või mõne muu hambaproteesi paigaldamiseks kasutada hambaproteeside hüvitist. Eesti riik toetab abivajajaid 260 euroga, mida saab kasutada kolme aasta jooksul. Kui alates proteesihüvitise kasutamisest täitub kolm aastat, saab patsient uuesti kasutada järgmise 3-aastase perioodi proteesihüvitist. Hüvitise summa arvestatakse raviarvelt maha hambaarsti juures teenuse eest maksmise ajal.

Kas soovid konsultatsiooni seoses hambakroonidega?

Kas soovid saada nõuandeid oma hammaste ja igemete tervise kohta? Liitu meie uudiskirjaga!