Mis on hambaprotees?

Hambaprotees on hambalaboris valmistatud protees, mis asendab kas puuduvat hammast (hambaid) või osa sellest.

Millal on hambaproteesid vajalikud?

Hambaproteesi võib vaja minna siis, kui:

• Puudub oma hammas või hambad. Sellisel juhul on suur valik erinevaid proteetilisi lahendusi, nt hambaimplantaat, sildprotees, totaalprotees, büügelprotees jne. Hambaproteesi valik on väga individuaalne ja sõltub konkreetsest olukorrast.
• Oma hammas on niivõrd kahjustatud, et seda ei saa hambatäidisega taastada. Sellisel juhul kasutatakse hambakroone, mis kinnitatakse oma hamba tugistruktuurile. Samuti on rangelt soovitatav hammas pärast juureravi kroonida.
• Oma hambal või hammastel on tugev esteetiline defekt, millest inimene soovib vabaneda (nt vale hambakuju, värvus, praod ja ebatasasused hambapinnal jne). Sellisel juhul tulevad appi hamba laminaadid või lumineerid.

Miks inimesed üldse oma hambaid kaotavad?

• Hammaste kaotuse kõige tihedamini esinevaks põhjuseks on kaugelearenenud raske igemehaigus ehk parodontiit. Selle haiguse arenemisel tekib hammaste kinnituskudede põletik, mille pikaajaline ravimata jätmine võib põhjustada hambaid toetava luu hävimise, igemete taandumise ning lõpuks hakkavad hambad loksuma ning langevad välja.
• Näidustus hamba eemaldamiseks. Hamba väljatõmbamise vajadus võib tekkida järgmiste olukordade tõttu:
  • Õigel ajal ravimata jäänud kaariese või trauma tagajärjel on hambakude ulatuslikult kahjustatud või seda ei ole piisavalt. Hambakrooni taastamine ei ole enam võimalik.
  • Põletikuline hammas ei allu juureravile või juureravi prognoos on halb.
  • Hambas esineb mõra, mis ulatub hambajuure pinnani. Tavaliselt juhtub see mingi kõva tüki ebaõnnestunud hammustamisel (hammas on katki hammustatud), kuid vahel võib juhtuda ka trauma tagajärjel.

Pole oluline, mis põhjustab hamba kaotuse – ära heida meelt! Tänapäeval on palju erinevaid võimalusi kaotatud hamba või hammaste asendamiseks. Olenevalt olukorrast ja patsiendi võimalustest on võimalik kasutada kas suust eemaldatavaid või mitte-eemaldatavaid hambaproteese.

Mis on hambaimplantaat?

Hambaimplantaat on enamasti titaanist kruvikujuline hamba tehisjuur, mis paigaldatakse lõualuusse kaotatud või eemaldatud hamba asemele. Implantaatide valmistamisel kasutatav titaan on organismiga hästi ühilduv ja üldjuhul allergilisi reaktsioone ei teki. Mõne aja möödudes moodustab titaan luukoega ühe terviku.

Implantaadi külge kinnitub pealisehitust kandev osa ehk abutment, mille külge omakorda kinnitub hambakroon või proteeside kinnituselemendid.

Millal on hambaimplantaadid näidustatud?

Hambaimplantaat on parim viis ühe või mitme kaotatud hamba või lausa kõigi hammaste asendamiseks.

Ühe või kahe hamba asendamiseks valmistatakse üks või kaks eraldiseisvat implantaati ja neile kinnitatakse kroonid.

Mitme hamba asendamise puhul saab implantaatidele kinnitata sildproteesi.

Kui alumises või ülemises hambakaares on puudu kõik hambad, siis saab suust eemaldatava proteesi (totaalprotees) asemel:

• valmistada implantaatidele püsivalt kinnituva hambasilla – selleks on vaja paigaldada hambakaarele neli või rohkem implantaati, kuhu kinnitatakse sild;
• kasutada ka suust eemaldatavat proteesi, mis lukustatakse kahele või enamale implantaadile.

Hambaimplantaadi eelised

• Edukalt paigaldatud hambaimplantaat ei erine välimuse poolest oma hambast. Ka tunnetuslikult on see peaaegu nagu oma hammas.
• Implantaat ei sega kuidagi sinu igapäevaseid tegevusi: söömist, hammustamist, suhtlemist ega ka naeratamist.
• Hea suuhügieeni korral on implantaat väga kaua kestev lahendus.
• Hambaimplantaat ei vaja erihooldust – hooldus peaks toimuma samamoodi nagu oma hammaste eest hoolitsemine (hambaharjaga puhastamine, hambaniidi või hambavaheharjakeste kasutamine).
• Võrreldes nt sildproteesi ja büügelproteesiga, jäävad implantaatide puhul kõrvalasuvad terved hambad kahjustamata.
• Mitme hamba asendamiseks on implantaatidele kinnitatud sildprotees sama mugav kui oma hambad.

Kas kaotatud hamba peab tingimata asendama?

Olenevalt tühimiku asukohast võivad patsienti pärast hamba kaotust oodata mitu probleemi, nt ebamugavus söömisel või muutused kõnemaneeris ja suu liikumises. Mõned patsiendid lepivad sellega ja lükkavad kaotatud hamba asendamise tulevikku.

Hambaarstid soovitavad paigaldada hambaimplantaadi suhteliselt kohe pärast hamba kaotust. Kui seda ei tehta, siis võivad ajapikku ilmneda probleemid, sh ka pöördumatud protsessid, mille parandamine vajab juba ulatuslikumat ravi.

• Hammaste liikumine

  • Kõik hambad otsivad kontakti. See tähendab, et ühe või mitme hamba puudumine põhjustab enamasti kõrvalhammaste nihkumise tühja ruumi suunas. See tähendab, et mõne aja möödudes ei ole puuduva hamba kohal enam piisavalt ruumi, et paigaldada hambaprotees (implantaat või muu protees).
  • Hammas, millel puudub vastashammas (ülemises või alumises reas), hakkab liikuma vastas asuva hambarea tühja koha poole.
  • Hammaste liikumisel võivad igemete kõrgus ja kontuurid muutuda ebaühtlaseks, mis põhjustab teatud kohtades katu kogunemise ja soodustab hambakivi teket. See omakorda loob head tingimused parodontiidi ja kaariese tekkeks.
  • Lisaks muudab hammaste nihkumine hambumust ja naeratuse üldist esteetikat.

• Lõualuu taandumine

  • Kui lõualuu on taandunud, siis implantatsioon on komplitseeritud, sest tekib vajadus luu kasvatamiseks.

Hambaimplantaadi paigaldamine

Hambaimplantaadi paigaldamine on patsiendi jaoks suhteliselt kerge protseduur ega kahjusta tervist ning toimub tavaliselt kohaliku tuimastusega. Hambaimplantaadi paigaldamise operatsioon ei nõua palju aega (reeglina võtab see sama palju aega kui tavapärased protseduurid hambaarsti juures) ning üldjuhul saab patsient tööle naasta juba järgmisel päeval.

Kahest etapist koosnev implantaadi paigaldamine näeb välja nii:

I etapp – tehisjuure ehk hambaimplantaadi paigaldamine:

1. Puuduva hamba kohas avatakse ige.
2. Lõualuusse tehakse roteeriva instrumendiga kindlaksmääratud pikkuse ja läbimõõduga õõnsus.
3. Õõnsusesse keeratakse implantaadi keha.
4. Ige õmmeldakse kinni.
5. Õmblusniidid eemaldatakse siis, kui haav on paranenud (10–14 päeva pärast).
6. Paranemisaeg, millal toimub implantaadi luustumine ja igemekoe paranemine, on tavaliselt ülalõua puhul 3–6 kuud ja alalõua puhul 2–3 kuud.

II etapp – implantaadi koormamine alalise hambaproteesiga:

1. Pärast paranemist avatakse ige ja asetatakse igeme formeerija. (NB! Sõltuvalt juhtumist võib igeme formeerija ja ajutise krooni paigaldada esimeses etapis ehk kohe pärast tehisjuure paigaldamist).
2. Pärast igeme paranemist paigaldatakse implantaadile lõplik keraamiline implantaadikroon või muu protees.

Lühidalt öeldes sisestab hambaarst kaheetapilise implanteerimise puhul esmalt kunstjuure sinna, kus asus varem oma hambajuur. Mõned kuud hiljem paigaldab arst implantaadile juba alalise hambakrooni või proteesi.

Sõltuvalt konkreetsest olukorrast kasutatakse mõnikord kohest implantaadi koormamist, st pannakse ajutine kroon kohe pärast implantaadi luusse paigaldamist.

CAD/CAM tipptehnoloogia kasutamine implantatsioonis

Periodent kliinikus kasutatakse digitaalset CAD/CAM tehnoloogiat, mis võimaldab valmistada väga täpseid ja hästi suhu sobivaid hambaproteese. See tähendab, et arvuti ja digitaalsete lahenduste abil skaneeritakse suu olukorda, seejärel kujundatakse ja freesitakse valmisproteesid. CAD/CAM tehnoloogia kasutamine säästab patsiendi aega ja raha.

Keerulised juhtumid

• Kui hamba kaotus toimus juba ammu, siis on enamasti selles kohas luu taandunud. See tähendab, et luud ei ole hambaimplantaadi paigaldamiseks piisavalt. Sel juhul peab enne implantatsiooni luud kasvatama (augmentatsioon). Selleks siirdatakse kehaomane luu või kasutatakse luu asendusmaterjali. Pärast protseduuri võib olla vajalik antibiootiline ravi. Luu kasvatamine võtab tavaliselt 6 kuni 8 kuud.
• Kui iget ei ole piisavalt, siis tehakse olemasolevate kahjustuste parandamiseks igemekoe siirdamine.

Hambaimplantaatide paigaldamine võib olla küll ebameeldiv protseduur, ent implantaatide kestus ja kasu on pikaajaline.

Kui kaua hambaimplantaadid vastu peavad?

Suurem osa implantaatidest püsib edukalt palju aastaid. On tehtud uuringud, kus hinnati implantaatide vastupidavust rohkem kui 35-aastasel perioodil. Hiljutised uuringud on näidanud, et 90% implantaatidest, mis paigaldati 10 aastat tagasi, täidavad oma eesmärki tänaseni.

Implantaatide eluiga sõltub väga palju ka sellest, kui hästi neid puhastatakse ja hooldatakse. Kindlasti peab hambaid pesema hambapasta ja -harjaga kaks korda päevas ning oluline on ka hambaniidi kasutamine. Tavaliselt soovitatakse hambaarsti kontrolli vähemalt kord aastas, mille käigus teeb arst või suuhügienist vajadusel professionaalse puhastuse.

Kas hambaimplantaat tundub suus teistsugune kui oma hambad?

Inimese oma naturaalseid hambaid ümbritseb periodontaalne kude, mis seob hambajuured luuga. See sidekude võimaldab närimise või hammustamise ajal tunda hambal survet. Implantaadid ei ole sidekoega ümbritsetud (tehisjuur on oma luuga kokkukasvanud) ja seetõttu võib inimene tunda survet implantaadile hoopis teistmoodi, kuid see ei tekita ebamugavustunnet ja sellega harjub kiiresti ära.

Millal hambaimplantaadid on vastunäidustatud?

Implantaatide paigaldamine on madala riskiga protseduur ning sobib igas vanuses patsientidele, kuid ka sellel protseduuril on mõned vastunäidustused.

Ettevaatlik tuleb olla neil inimestel, kellel on neerukahjustus, soodumus veritsusele või nõrk immuunsüsteem. Ka südame-veresoonkonna või reumaatiliste haiguste puhul on rangelt soovituslik pidada nõu arstiga võimalike riskide kohta. Ravimatu või halvasti ravitud suhkruhaigus viib samuti riskigruppi.

Implantatsiooni ebaõnnestumise riski suurendab oluliselt patsiendi suitsetamine, sest nikotiini tarvitamine võib soodustada põletiku tekkimist ning pärssida implantaadi ja luu kokkukasvamist. Soovitame tungivalt loobuda suitsetamisest enne implantatsiooni.

Enne protseduuri planeerimist tuleb informeerida hambaarsti oma tervise üldseisundist ja tarbitavatest ravimitest (nt eriti vere hüübimist mõjutavate või luu ainevahetust mõjutavate ravimite kasutamine).

Enne implantatsiooni peab olema välja ravitud igemepõletik, parodontiit ja kaaries (nende haiguste olemasolul).

Mõningad tüsistused (veresoonte ja närvide vigastused) on implantaatide paigaldamisel võimalikud, kuid tänu kaasaegsetele vahenditele ja hambaarstide kõrgele kvalifikatsioonile on need siiski üsna ebatõenäolised. Implantaatravi peetakse ikkagi vähese riskiga operatsiooniks.

Seega ‒ kui sinu üldine tervis on korras, siis on hambaimplantaadid kaotatud hammaste asendamiseks parim lahendus!