• suitsetamine,
• diabeet,
• liiga tugev hammaste harjamine,
• osteoporoos,
• regulaarne suukuivus (mis võib olla tingitud mõnede ravimite tarvitamisest),
• geneetiline eelsoodumus,
• suu- ja hingamisteede nakkushaigused.

Igemepõletiku sümptomid

Gingiviidi puhul ei ulatu põletik hammaste tugistruktuuridesse ja igeme kinnitus hamba pinnale on veel alles. Seega on igemepõletik veel suhteliselt pealiskaudne. Algstaadiumis võib see haigus tekitada kerget ebamugavust või ei põhjusta üldse vaevusi. Haiguse arenedes hakkavad tekkima igemepõletiku tunnused.

Igemepõletiku tunnused:

• igemed veritsevad pärast hambapesu või hambaniidi kasutamist,
• igemed veritsevad tahke toidu (nt õuna) söömise ajal,
• igemed paistes ja/või punetavad,
• igemevalu ja/või igemete tundlikkus,
• tekib halb hingeõhk ja ebameeldiv maitse suus
• harvem võib esineda igemete vohamist ja haavandeid.

Regulaarsete kaebuste korral on oluline pöörduda hambaarsti poole. Hambaarst oskab soovitada õigeid hügieenimeetodeid. Tõsisemate probleemide puhul (nt parodontiit) koostab arst raviplaani ja alustab ravi.

Gingiviit vs parodontiit?

Kuna nii igemepõletiku kui ka parodontiidi puhul on tegemist igemetega seotud põletikuga, aetakse sageli need haigused omavahel segamini. Parodontiit on hamba tugistruktuuride põletik, millega võivad kaasneda ka põletikulised igemed. See omakorda tähendab, et igemepõletik ehk dingiviit võib olla varajane märk parodontiidist.

Igemete põletik ei tähenda ilmtingimata peatselt saabuvat parodontiiti, küll aga teatavat riski selleks. Loe lisaks: „Mis on parodontiit ja kuidas seda ära tunda?”

Igemepõletiku ravi

Raskematel juhtudel koosneb igemepõletiku ravi hammaste ja igemete professionaalsest puhastusest (hambaravikabinetis) ja edasisest õigest suuhügieenist. Varakult avastatud igemepõletiku puhul on täiesti võimalik, et gingiviidi arengut saab peatada kodustes tingimustes ja ilma arstliku sekkumiseta. Võtmetähtsuseega on seejuures õige ja korralik suuhügieen.

Kuidas saab arst gingiviidi puhul aidata?

Hammaste professionaalse komplekspuhastuse käigus eemaldatakse kogunenud hambakatt ja hambakivi vee, õhu ja spetsiaalse pulbri survestatud joa ning teiste instrumentide abil. Tänu sellele saab suu patogeensetest bakteritest puhastatud. Protseduuri teeb üldjuhul suuhügienist, parodontoloog või hambaarst.

Sõltuvalt haiguse ulatusest võib arst soovitada loputada suud kloorheksidiiniga, millel on antiseptiline toime. Kloorheksidiin aitab peatada hambakatu moodustumist ja infektsioonide levikut suuõõnes. Samas peab sellega olema ettevaatlik, kuna nagu iga antiseptik, võib ka see kahjustada suu mikrofloorat.

Igemepõletiku ravi kodus

Haigusest paranemiseks on ülioluline õige suuhügieen. Suuhügienist või hambarast selgitab, kuidas tuleb hambaid ja igemeid edasi hooldada, et hoida neid puhtana ning igemepõletikust vabana. Kui sa tunned, et probleem ei ole niivõrd tõsine, et arsti abi otsida, siis järgi neid üldiseid suuhügieeni juhiseid:

• Hambaid tuleb harjata igal hommikul ja õhtul (enne magamaminekut) ehk vähemalt kaks korda päevas.
• Hambaharja valikul eelistada pehme karva ja üsna paindliku käepidemega hambaharju.
• Hammaste harjamisel ei tohi kasutada suurt jõudu, et iget mitte traumeerida.
• Kui igemepõletik oli tingitud traumerimisest, siis ige võib olla mõnest kohast valulik, paistes ja punetav. Sellise olukorra puhul on ülioluline hamba- ja igemepiiri just sellest kohast korralikult puhastada, eemaldamaks igemepõletikku tekitavaid mikroobe. Puhastada tuleb väga ettevaatlikult, hoides sel juhul ära traumeeritud koe liigse vigastamise ning valu süvenemise. Selleks on mugav kasutada üksiku harjatutiga hambaharja (selle harjased sobituvad ideaalselt igemejoone anatoomiaga) või irrigaatorit (tänu seadme tugeva survega veejoale saab igemeservadest tõhusalt eemaldada nii hambakattu kui igemehaigusi põhjustavaid baktereid).
• Oluline on ka hambaniidi või hambavahede harjakeste kasutamine, sest hambavahede puhastamine hambaharjaga ei ole nii efektiivne. Gingiviidi puhul soovitame puhastada hambavahed iga kord pärast söömist, kuna hammaste vahele jäänud toidutükid loovad bakteritele paljunemiseks soodsa keskkonna.
• Kui ei ole võimalik päeva jooksul hambaniiti kasutada, siis võib aidata ka suhkruvaba nätsu närimine ca 15 minuti jooksul pärast sööki. Nätsu närimise ajal algab suus aktiivne sülje tootmine, mis neutraliseerib happelist keskkonda ja eemaldab toidujäänuseid ja baktereid, ehkki mitte niivõrd tõhusalt kui hambaniit.

Kui soovid olla kindel, kas sinu hammaste puhastamise tehnika on õige, siis soovitame konsulteerida suuhügienisti või hambaarstiga.

Kui patsient järgib hoolega suuhügieeni juhiseid, on gingiviit suhteliselt kergesti välja ravitav ning igemekude taastub algsel kujul. Igemepõletiku ravimata jätmisel võib infektsioon üle minna hamba kinnituskudedele ja areneda parodontiidiks.

Igemepõletiku looduslik ravi

Igemepõletiku ravis on võtmekohal korralik suuhügieen (vt üleval toodud juhiseid). Kuid igemepõletiku ravi võtab ikkagi aega.

Raviperioodil saab haiguse sümptomeid leevendada ja paranemist soodustada ka kodustes tingimustes, kasutades looduslike vahendeid. Nt igemete veritsuse vähendamiseks ja põletiku peatamiseks võib kasutada järgmisi ravimtaimi:

• Tammekoor. Suud võib loputada tammekooretee või -keedisega. Tammekooretee kaitseb limaskesta infektsiooni eest, sellel on põletikuvastane ja kootav mõju.
• Salveileht. Salveilehe keedis või -tõmmis on universaalne loodulik ravivahend erinevate suuhaiguste vastu. Salveitõmmisega loputamisel avaldub selle desinfitseeriv ja kootav mõju, mis soodustab igemepõletiku vähenemist.
• Lepavili. Lepaviljade vesitõmmis või keedis on samuti kootava toimega. Igemepõletiku korral saab seda kasutada suuõõne loputamiseks, mis soodustab limaskesta haavakeste paranemist ja peatab veritsust.

NB! Loputusvahend ei tohi olla kuum, pigem võiks olla jahe. Gingiviidi puhul ei tohi kasutada alkoholisisaldusega lahuseid ega agressiivseid aineid.

Igemepõletiku ennetamine

Igemepõletik on probleem, mida on lihtne vältida. Kuid on tõsiasi, et iga inimene on erinev ja nii elustiil kui ka terviseprobleemid võivad soodustada põletiku teket.

Siiski aitavad kõige enam probleemi ära hoida just need kolm reeglit:

• Korralik suuhügieen. Pese hambaid kaks korda päevas ja kasuta hambaniiti või spetsiaalseid hambavahe puhastamise harjakesi. Kasuta suuvett. Kui sa pole kindel, kas kõik hammaste pinnad said korralikult puhastatud, võid proovida spetsiaalseid hambakattu värvivaid närimistablette (nt indikaatortabletid).
• Regulaarne professionaalne suuhügieen iga kuue kuu tagant.
• Regulaarsene kontroll hambaarsti juures kord aastas.

Kui igemepõletik on juba tekkinud

Kui igemepõletik on juba tekkinud ning sa pole kindel, kas hoolitsed suuhügieeni eest efektiivselt, saab sind aidata suuhügienist. Kui kahtlustad tõsisemat probleemi või regulaarne hammaste eest hoolitsemine ei too soovitud mõju, küsi abi parodontoloogilt. Abi on alati olemas!

Mis on hambakivi ja kuidas see tekib?

Peamine hambakivi tekkimise põhjus on ebapiisav suuhügieen. Ebaregulaarse hammaste harjamise tõttu moodustub hammaste pinnale katt. Kui seda pikema aja jooksul ei puhastata, hakkab katt kogunema hammaste vahele ja igemete äärde ning sülje mõjul mineraliseeruma nii, et moodustub kõvastunud kiht.

Hambakivi on mineraliseerunud kõvastunud hambakatu kiht, millesse on ladestunud süljest eraldunud kaltsiumi ja fosfori soolad.

Kuidas hambakivi ära tunda?

Hambakivi pole sama kergesti märgatav probleem kui valud ja põletikud. Küll aga on olemas kindlad märgid.

Kambakivi tunnused:

• Püsiv värvimuutus hammaste vahel ning hamba ja igeme üleminekupiirkonnas.
• Karedus ja ebatavaline kuju, kui tõmmata keelega mööda hambaid.
• Toidutükid jäävad kergemini kinni.
• Raskused hambaniidi kasutamisel, hambavahed on justkui tõkestatud.
• Kiire uue hambakatu kogunemine ning hambaid on keerulisem hoida puhtana.

Tõsisemate probleemide ennetamiseks on oluline märgata neid tunnuseid, mille ilmnemisel tasub kindlasti pöörduda hambaarsti poole.

Kuidas ennetada hambakivi moodustamist?

1. Hambakivi moodustumist on võimalik ära hoida, kui puhastada regulaarselt hambakattu. Selleks tuleb pesta hambaid kaks korda päevas minimaalselt kahe minuti jooksul.
2. Lisaks peab kasutama hambaniiti, kuna hambavahesid ei ole võimalik hambaharjaga korralikult ära puhastada.
3. Peale hambaniidi on võimalik kasutada spetsiaalset hambavahede puhastajat ehk harjakest. Sellised harjakesed on eriti asendamatud näiteks breketite puhul. Hambavahede puhastustarvete kasutamine on väga hea hambakivi tekkimise profülaktika.
4. Kui viimaste purihammaste tagumised küljed on hambapesu ajal raskesti ligipääsetavad, võib kasutada spetsiaalseid ühe kimbuga harju (nn sooloharjad).
5. Lisaks ennetab hambakivi tekkimist või edasi arenemist regulaarne (ehk kord poole aasta jooksul) suuhügienisti külastamine, kes teeb professionaalse soodapesu ja vajadusel eemaldab ka hambakivi.

Miks on hambakivi eemaldamine oluline?

Hambakatu tahkeks muutumine on probleem, mis kipub tekitama nõiaringi. Tekkinud hambakivi kiht loob ideaalsed tingimused bakterite ja nende elutegevuse jäätmete kogumiseks ning on see hea kasvulava uuele hambakatu kihile, ja nii edasi. Kannatada ei saa mitte ainult hammaste välimus, vaid ka üldine suutervis.

Hambakivi tõttu tõuseb igemepõletiku (gingiviidi) risk, sest igemepiirile ladestuvas katus ja hambakivi ümber paljunevad bakterid, mis eraldavad mürkaineid. Organism reageerib neile põletikulise protsessiga, mille sümptomiteks on igemete veritsemine, valulikkus, punetus ja turse.

Gingiviidi ravimata jätmisel ja organismi nõrgendatud vastupanu korral võib igemepõletik kiiresti edasi areneda. Hambakatus pesitsev nakkus uuristab end sügavamale hamba tugikudedesse ja tekitab ajapikku paradontiidi ehk hammast ümbritsevate kudede põletiku. See omakorda võib viia lõualuu kudede lagunemiseni ja isegi hamba kaotuseni. Parodontiit võib varajases staadiumis kulgeda ka ilma sümptomiteta. See on ohtlik, kuna parodontiidi ravi on edukas kuni pöördumatute tagajärgete tekkimiseni. Mida hiljem parodontiit avastatakse, seda keerukam, pikaajalisem ja kulukam on selle ravi.

Kuidas hambakivi eemaldamine toimub?

Parodontiit ei ole lihtsalt igemepõletik

Parodontiit on hammaste tugistruktuuride ja igemete põletik. Tegemist on ühe kõige levinuma haigusega, mis inimesi vaevab. Parodontiiti põhjustavad igemetel asetsevad bakterid ning lokaalne põletik, mis nende mõjul tekkida võib.

Vaatamata sellele, et bakterite olemasolu suuõõnes on loomulik, tekitavad nad paljunedes ainult kahju. Paljunemist põhjustab see, kui bakterite ja toidujäätmete kiht ehk hambakatt suureneb ja jääb puhastamata (tavaliselt raskelt ligipääsetavates kohtades, näiteks hammaste vahel). Ohtlikumad bakterid võivad aktiivselt paljuneda, mis stimuleerib igemetel põletikulist kaitsereaktsiooni.

Haiguse süvenemine põhjustab lõualuu lagunemist ja hammaste väljalangemist. Mõnel inimesel kestab parodontiit mitmeid aastaid ning juhul kui see avastatakse, on võimalik seda haigust ka ravida. Samas võib mõnel inimesel esineda äärmiselt aktiivne haiguse vorm, mis põhjustab hammaste enneaegset loksumist ja väljalangemist. Haiguse süvenemist pidurdab regulaarne igemete kontroll.

Kuidas parodontiiti ära tunda?

Parodontiit algab alati igemepõletikust ehk gingiviidist. Üks esimesi tunnuseid on igemete veritsemine hammaste harjamisel, punetus või värvitu bakteriaalne katt igemetel. Kui jätta igemepõletik ravimata, võib see areneda parodontiidiks, mille peamised haigustunnused on:

• igemete sagedane veritsemine (hammaste harjamisel, söömisel või isegi spontaanselt);
• halb hingeõhk;
• hammaste asendi muutumine lõualuus;
• hammaste pikenemine (ehk igemete taandumine).

Tuleb olla tähelepanelik, kuna haigustunnused ei pruugi olla koheselt märgatavad ja tekivad üldjuhul ajapikku. Näiteks igemete veritsemine võib olla vähem märgatav suitsetajatel, kuna nikotiini mõju veresoontele piirab mõningasel määral veritsust.

Parodontoloog saab aidata

Sageli ei oska inimesed kuni 40. või 50. eluaastani parodontiiti ära tunda. See on periood, mil suurem osa kahjustustest on juba tekkinud ja ravida saab ainult tagajärgi. Tavalise läbivaatuse käigus ja jälgides patsiendi parodontaalset staatust võib hambaarst haiguse tunnuseid ära tunda juba varajases staadiumis.

Seega, kui kahtled enda igemete tervises, on kindlasti oluline pöörduda parodontoloogi poole. Arst saab hinnata sinu igemete tervist ja vajadusel koostada isikliku raviplaani.

Hambavahede puhastamine

Hambavahede puhastamine tuleb ette võtta vähemalt üks kord päevas (soovituslikult õhtul enne magamaminekut). Selleks sobib üldjuhul hambaniit või hambavahede puhastaja (spetsiaalne harjake). Harvematel juhtudel kasutatakse hambavahede veesurvepesurit. Seda, milline variant valida, soovitab täpsemalt hambaarst või suuhügienist.

Kindlasti tasub silmas pidada, et kui alustate hambavahede puhastamisega esimest korda, siis võivad igemed olla esialgu õrnad ning veritseda. See võib olla igemepõletiku tunnus ja taandub siis, kui suuhügieen paraneb.

a. Hambaniit

Kuidas hambaniiti kasutada?

Võta 25–30 sentimeetri pikkune lõik hambaniiti, keera nimetissõrmede ümber ja pinguta suurte sõrmede abil, pigista niit ettevaatlikult hammaste vahele ning tõmba mööda hamba külge välja. Iga hambavahe tuleb niidiga puhastada kaks korda – kõigepealt ühe hamba pool ja siis teise hamba pool. Vajadusel võib samas hambavahes protseduuri korrata.

NB! Hambavahede hambaniidiga puhastamine toob paremaid tulemusi, kui seda teha just enne hammaste hambaharjaga pesemist ja mitte pärast (seda kinnitab hiljutine uuring). Niiviisi eemaldab hambaniit algul hammaste vahelt toidujäägid ja seejärel puhastab hambahari efektiivsemalt hammaste pinnalt kogu katu.

Milline hambaniit valida?

Meie soovitame Oral B või Nano Whitening hambaniiti. See on peenike ja mahub kõige väiksematesse vahedesse, lisaks on sellel värskendav piparmündi maitse.

Diabeedi mitu nägu

Tõenäoliselt on pea igaüks kursis, et suhkruhaigus ehk diabeet on tõsine terviseprobleem. Diabeet on enamasti kogu elu kestev seisund, mille põhjustab hormoon nimega insuliin. Just viimase tõttu võib suhkru (glükoosi) sisaldus veres muutuda liiga kõrgeks.

Enamik diabeedi haigusjuhtudest liigitatakse kas 1. või 2. diabeeditüüpi. 1. tüübi diabeet on autoimmuunne seisund, mis tähendab, et inimese enda immuunsüsteem ründab organismi. Kõhunäärme (pankrease) beetarakud hävivad ja ei tooda enam insuliini ning tulemuseks on insuliinipuudulikkus. Seda tüüpi diabeet avaldub tavaliselt juba lapse- või noorukieas.

2. tüüp diabeeti esineb tunduvalt rohkem (peaaegu 90% juhtudest) ja see on pigem seotud elustiilifaktoritega nagu ülekaalulisus, rasvumine ning seda iseloomustab insuliiniresistentsus või -puudulikkus.

Tänapäeval võib diabeet esineda kõigis vanuserühmades ja seda diagnoositakse üha enam ka lastel. Paraku on iga aastaga haigestunuid üha rohkem. 2. tüübi diabeedi puhul saaks umbes kaks kolmandikku haigusjuhtudest ära hoida või edasi lükata, kui säilitada elu jooksul tervislik kehakaal, toituda mitmekesiselt ja olla füüsiliselt aktiivne.

Parodontiit ja selle riskifaktorid

Parodontiit on krooniline ning põletikuline igemehaigus, mida on võimalik korraliku suuhügieeni abil ära hoida. Haiguse tundemärkideks on igemete valulikkus ja punetus ning igemete veritsemine. Haiguse arenedes muutuvad igemetaskud sügavamaks, igemed taanduvad, hambad hakkavad loksuma ning lõpuks võivad välja kukkuda.

Olulised parodontiidi riskifaktorid on:

• kehv suuhügieen,
• suitsetamine,
• hambumusprobleemid,
• hormonaalsed häired,
• rasked üldhaigused,
• halvasti kontrollitud või diagnoosimata diabeet.

Just see igemehaigus on levinuim põhjus, miks täiskasvanud inimesed jäävad oma hammastest ilma. Haigust ravitakse põhjaliku enesehoolduse ja professionaalse puhastuse abil. Olulised on tõhus suuhügieen, lühi- ja pikaajaline hooldus ja pidev ülevaade olukorrast.

Kuidas on diabeet ja parodontiit seotud?

Parodontiit võib ilmneda diabeedi tõttu tekkinud ainevahetushäirete taustal. Diabeedi puhul on tekkivate terviseprobleemide, sealhulgas ka suuõõne haiguste õigeaegne diagnoosimine ja ravimine võtmetähtsusega, et saavutada põhihaiguse ravis häid tulemusi.

Niisiis, on kindlaid tõendeid selle kohta, et diabeet on oluline parodontiidi riskifaktor, seega esineb diabeediga inimestel igemehaigusi tunduvalt tõenäolisemalt kui tervetel. Parodontiidiga inimestel on suhteliselt kõrge glükeemilise markeri tase ja seetõttu võib neil tekkida mittediabeetiline hüperglükeemia (ehk normist kõrgem veresuhkur) ja 2. tüübi diabeet.

Niisiis, lihtsalt selgitades – kui inimesel on diabeet, siis on tal kõrgendatud parodontiidi tekkimise risk. Ja teisest küljest võib ulatuslik parodontiit ohustada kogu organismi tervist. Parodontiit mõjub organismile kahjulikult ja soodustab diabeedi avaldumist.

Tähtis on regulaarne kontroll ja jälgimine

Diabeedidiagnoosiga inimestel peaks olema kvaliteetse hambaravimeeskonna tugi, et aidata parodontiiti ennetada või ravida juhul, kui see on juba tekkinud. Igemete hea tervise säilitamiseks vajavad diabeetikud regulaarset kontrolli, et märgata terviseseisundi halvenemist võimalikult varakult.

Suuõõne probleemide vältimisel ja ka ravis on tähtsal kohal veresuhkru stabiilsena hoidmine. See kehtib ka vastupidi: suuõõne hea tervis aitab kaasa ka diabeedi üle parema kontrolli saamisele.

Üldiselt on nii, et parodontiidi ravi on diabeedihaigel ja seda mitte põdeval inimesel samasugune. Oluline on vaid silmas pidada, et kõiki parodontiidiga patsiente tuleb ravida ja seejärel tegeleda igemete hea tervise säilitamisega, et ennetada 2. tüübi diabeedi arengut.

Mida võtta kõigepealt ette, kui sul on üks neist kahest haigusest? Soovitame kindlasti teha konkreetsed sammud:

• Kui sul on suhkruhaigus, pane ennast kirja parodontoloogi juurde, et välja selgitada, kas esineb parodontiit ja kas seda on vaja ravida.
• Kui sul on diagnoositud parodontiit, siis külasta oma perearsti ja palu uuringuid, et välistada või kinnitada diabeedi diagnoos.

Parodontoloog ehk rahvakeeles igemearst on hambaarst, kes on hambaid ümbritsevate kudede ehk parodondi haiguste ärahoidmisele ja ravimisele pühendunud spetsialist. Kuigi eestimaalaste hammaste tervis on täna üsna rahuldav (võiks olla kordades hullem), on siiski olemas ka üks tõsine probleem. Selle nimeks on parodontiit ehk igemete ja hammaste tugistruktuuride põletik. Täna räägime sellest, millist abi parodontoloog haiguse ilmnemisel (ja selle ära hoidmiseks) pakub.

Parodontiit on tõsine probleem

Parodontiit ehk hamba tugikudede põletik põhjustab tõsiseid suutervise probleeme. Täna on see üks kõige levinumaid kroonilisi põletikulisi haiguseid maailmas. Ameerika Ühendriikide statistika ütleb, et üle poole ameeriklastest põevad parodontiiti. Kahjuks ei ole Eesti kontekstis parodontiidi kohta väga palju andmeid. M. Saagi ja S. Russaku poolt 2001. aastal läbi viidud uuringu käigus leiti 15-aastastel lastel erineva raskusastmega parodondi kahjustusi 47,7% uuritutest. Parodontoloogiale spetsialiseerunud kliinikuna väidame, et kahjuks on meie rahva igemete tervis halb.

Parodontiit algab alati igemepõletikust ehk gingiviidist. Üks esimesi tunnuseid on igemete veritsemine hammaste harjamisel, punetus või värvitu bakteriaalne katt igemetel. Kui jätta igemepõletik ravimata, võib see areneda parodontiidiks. Parodontiidi tekitatud kahjustused on pahatihti pöördumatud, sest hävinud igeme- ja luukudet ei ole enamasti võimalik taastada ning seetõttu on parodontiit peamiseks hammaste väljalangemise põhjuseks.

NB! Teada on, et parodontaalse haiguse ravimata jätmine võib mõjutada kogu tervise üldseisundit: suurenevad südamehaiguste ja diabeedi risk, samuti on tüsistuste risk raseduse ajal palju tõenäolisem.

Hoolika parodontaalse ravi ja hea suuhügieeni puhul on parodontiidi süvenemist võimalik peatada ja edaspidi kontrolli all hoida. Regulaarne hambaarsti külastus aitab märgata esimeste haigusilmingute, sh põletiku teket ning hambaarst saab vajadusel probleemiga tegeleda.

Kuidas parodontoloog põletiku puhul aidata saab?

1. Suuhügieeni nõuanded. Nii parodontoloog kui hambaarst lähtuvad eesmärgist vähendada suuõõnes parodontiiti tekitavate bakterite hulka, et tagada ravimeetodite edu ja tulemuste püsimine. Selle eesmärgi saavutamiseks on oluline tutvustada patsientidele parimaid hammaste harjamise ja hambaniidi kasutamise meetodeid.
2. Professionaalne puhastamine. Arsti sekkumine võib olla tarvilik edasise parima suuhügieeni saavutamiseks. Põletiku algstaadiumis võib osutuda vajalikuks vaid pehmete setete eemaldamine suus kättesaadavatelt lihtsamini ligipääsetavatelt aladelt, süvenenud probleemiga on aga oluline eemaldada bakteriaalseid setteid ka hambajuure ümbert.
3. Ravi antibiootikumidega võib osutuda vajalikuks, kui igemete seisund ei parane eelnevatele meetmetele vaatamata.
4. Parodontoloog hoiab sinu igemete tervisel regulaarselt silma peal. Mõne aja möödudes, peale esmase ravi algust hindab arst olukorda uuesti. Juhul kui ta märkab põletikulisi koldeid, millised ei ilmuta taandumise märke, võib olla vajalik kirurgiline sekkumine.
5. Kirurgiline korrigeerimine. Kattu ja setteid tekitavad bakterid võivad olla tavalise puhastamise jaoks kättesaamatud. Kirurgilise korrigeerimise puhul puhastatakse kohaliku tuimestuse all hambajuure pind, mis seejärel õmblustega suletakse.
6. Toetav parodontaalne teraapia. Ravi edukus sõltub nii sinu enda suuhügieeni järgimisest kui ka arstidest, kes aitavad teha regulaarset suuhooldust ja annavad olukorrale omapoolse hinnangu. Pärast eelnevaid raviprotseduure lepib arst sinuga kokku personaalse kontrollkülastuste graafiku.

Miks käia regulaarselt parodontoloogi juures?

Regulaarsed kontrollvisiidid parodontoloogi juurde on olulised, sest need aitavad ära hoida uusi infektsioone, millised kulutavad igemeid ja neid toetavaid luid. Arst tunneb ära jätkuva või uue haiguse märgid ning saab koheselt koostada vastava raviplaani.

Edukas parodontaalne ravi nõuab koostööd patsiendi ja arsti vahel. Meie eesmärk on seda lihtsustada ja tõhustada.

Loe lisaks: Parodontoos vs parodontiit ‒ millega tegu? ja Igemepõletik: oluline teada