Kuidas lapse hambad terved püsivad?

Kuidas lapse hambad terved püsivad?

Hambaarstide Liidu ja Haigekassa koostöös on valminud lasteaiaõpetajatele mõeldud metoodiline juhend ning tänavu oktoobris algas suur hambapesukampaania. Kas Sa teadsid, et Sinu lapse jäävhammaste tervis sõltub tulevikus paljuski sellest, kuidas tema hammaste eest mudilase eas hoolitsetud on? Kuna harjumused kujunevad ja kinnistuvad lapseeas, on järjepidev ja korralik suuhügieen väga oluline. See määrabki, kui vastupidavad on meie hambad täiskasvanuna.

Hammaste tulek on midagi, milleks peaks juba varakult end lapsevanemana ette valmistama. Meil on Sulle sel teemal mitmeid häid nõuandeid, mis aitavad hoida lapse hambad ja suu tervise kontrolli all.

Nõuanded, et Sinu lapse hambad oleksid terved:

  • Suuhooldusega peaks alustama juba imikueas. Soovitame seda teha niipea, kui lapsel tuleb esimene hammas. Beebi hambad ei ole midagi sellist, mida kartma peaks – neid saad Sa puhastada hommikul ja õhtul (nagu ikka) väikese silikoonharja või marlitükiga. Hambapastat selleks kasutama ei pea.
  • Lapse hambad vajavad järjepidevat hoolt. Väide, et piimahambad ei vaja hooldust, ei vasta tõele. Ka piimahammastele tekib kaaries ja kuna lapse hambad vahetuvad erineval ajal, võib piimahamba kõrvale kasvavale jäävhambale kaaries üle kanduda.
  • Lapsevanemad peaksid olema kuni koolieani lapse hammaste pesu juures ja aeg ajalt lapse hambaid ise pesema, kui selleks vajadust on (üldjuhul suhtub laps hammaste pesemisse lohakalt). Põhjus selleks on füsioloogiline: lastel areneb kooli minemise ajaks (ca 7-8 aastat) välja käeline motoorika ja ruumiline mõtlemine, mis aitab neil oma suud paremini tajuda ning selle puhastamist suunata.
  • Esimene hambaarstivisiit võiks toimuda enne lapse hammastega probleemide tekkimist. Soovitatavalt enne lapse 3.-4.aastaseks saamist. Põhjus selleks on lihtne: nõnda harjub laps ära arstikabineti ja sealsete tööriistadega. Samuti sellega, et ta peab oma suud pikemat aega lahti hoidma, mis võib lapsele mõningast ebamugavust tekitada.
  • Laste menüü peaks olema tervislik ning mitmekesine ning janu puhul tuleks eelistada vett. Soovitav on vältida toidukordade vahelist näksimist, kuna see tekitab lapse suhu liigselt happelise keskkonna. Vältida tuleks ülearust maiustamist ja suhkrurikkaid jooke, kuid ka puuvilju ja kindlasti pulga- ning lutsukomme, mis lõhuvad laste hambaid. Asenda need näiteks šokolaadiga.
  • On ka asju, mida vanemad teha ei tohiks. Täiskasvanute suus on baktereid, mida beebidel (veel) ei ole, seega ei tohiks neid sinna ka lasta. Seda saad Sa vältida nii: ära söö sama lusikaga, millega Sa oma last toidad, ära musita oma last suu peale ega puhasta maha kukkunud lutti enda suus.
  • Las hammaste pesemine olla laste jaoks lõbus tegevus, mitte tüütu kohustus. Muuda hambapesu lapse jaoks mänguliseks, siis seostub nende jaoks hambapesu toredate elamuste ja kogemustega.
  • Ja kõige olulisem: ole eeskujuks. Lapsed jäljendavad enim just oma vanemaid. Geenid ei ole nii väga see, mis määravad laste suu tervise, pigem siiski perekondlik hammaste hooldamise praktika.

Loe Hambaarstide Liidu ja Haigekassa koostöö ning laste hammaste tervise kohta lisaks Õpetajate Lehest.

Lapse hammaste areng ja selle eripärad

Lapse hammaste areng on protsess, mis on oluline jälgida igale vanemale. Beebide sünnihetkel on hambad igemes peidus. Siiski on kogu protsess juba alanud, näiteks 6. – 8. rasedusnädala vahel areneb embrüol hambaliist, kust hiljem lõikuvad esimesed kikud. Harva on imikul sündides juba mõni lisahammas suus. Selleks, et kergesti liikuv lisahammas beebit söömise ajal ei segaks ega kurku satuks tõmmatakse sünnihambad tavaliselt välja.

Üks esmaseid märke beebi hammaste tulekust on tema vajadus närida ja suurenenud süljeeritus. Võib esineda ka teisi last häirivamaid sümptome nagu valulik rõhk lõualuus, tursed ja paistetus lõikumise piirkonnas. Valu võib aidata leevendada jahutav närimisnõrgas. Hamba tulekust tingitud nutt ja rahutu uni võivad veel omakorda tekitada palaviku, kõhukinnisuse või -lahtisuse. See on aeg mil peab lapsele väga toeks olema ja teda lohutama.

Väikelapse hammaste lõikumine on protsess mis vahel algab juba imiku 3. elukuul, mõnel juhul alles 12. või hiljem. Keskmine lapse esimeste hammaste tulek toimub siiski 6. – 8. elukuu paiku. Kõik 20 piimahammast on tavaliselt lõikunud hiljemalt 3. eluaastaks. Kokku tähendab see 4 puri-, 4 lõike- ja 2 silmahammast nii ala- kui ülalõuas. Esimesena ilmnevad alumised lõikehambad (kaks tükki alla keskele) ning seejärel ülemised. Ühe aastasena on lastel üldiselt lõikehambad kõik suhu tulnud. Edasi tulevad eesmised purihambad 13. – 19. kuul, silmhambad 16. – 22. kuul ja tagumised purihambad 25. – 33. elukuul.

Järgmine tähtsam periood laste hammaste vahetumises on umbes samal ajal kooli minekuga. Alates 6. eluaastast toimub protsess kus piimahammaste juured imenduvad, hambad hakkavad loksuma ja langevad välja. Samal ajal moodustuvad jätkuvalt jäävhammaste alged, hambakoed mineraliseeruvad ja tasapisi hambad lõikuvad. Mõlemale lõualuule tekib 14-16 jäävhammast: 4 eespurihammast, 4 lõikehammast, 2 silmahammast ja 4-6 purihammast.

Kuna jäävhambad on piimahammastest suuremad ja lapse lõualuu pidevalt kasvab, siis tekivad piimahammaste vahele vahed. Värvuselt on jäävhambad kollakamad kui piimahambad. On mitmeid põhjuseid miks hammaste lõikumine võib hilineda: kasvu reguleerivad hormoonid, lapse üldine füüsiline areng, põetud haigused, piimahammaste juurte puudulik imendumine. Igal juhul on kõige targem õpetada laps juba varajasest noorusest käima regulaarselt hambaarsti juures. Samuti saab arst kontrollida lapse hammaste tulekut ning vajadusel olla abiks näiteks piimahamba väljatõmbamise või muuga.

Kui Sa soovid laste hammaste hoolduse kohta rohkem teada saada, siis võta meiega ühendust!

Jaga: