fbpx

Tarkusehamba eemaldamine – millal on see vajalik?

tarkusehamba eemaldamine

Tarkusehambad võivad põhjustada muresid paljudele inimestele, seega on hambaarsti jaoks tarkusehamba eemaldamine üks küllaltki sageli läbiviidavaid protseduure. Küll aga võib see olukord tunduda pisut hirmutav patsiendi jaoks. Lisaks tekib sageli küsimus: „Kas tarkusehammaste eemaldamine on tõepoolest vajalik?“ Selles artiklis anname ammendava ülevaate tarkusehammastega seotud teemadest. Saad vastused alljärgnevatele küsimustele:

Kas tarkusehammas valutab? Või soovid lihtsalt tarkusehambaid kontrollida ja nende tervise kohta teada saada?

Mis on tarkusehammas?

Tarkusehammaste all tuntakse viimaseid purihambaid, mis on hambareas kaheksandad. Üldjuhul kujunevad tarkusehammaste alged 4–5-aastaselt, kuid lõikuvad need hambad alles 14.–25. eluaastal. Iga inimene on erinev – mõnel võivad need ilmuda varem, teisel hiljem, mõnel üldsegi mitte.

Tarkusehambad said oma nimetuse just seetõttu, et need ilmuvad siis, kui aju on juba arenenud ehk inimene on saanud targaks.

Miks tarkusehammas valutab?

Mõnel inimesel esineb tarkusehamba valu harva või üldse mitte, teisel on aga probleem nii tõsine, et on vaja tarkusehammas esimesel võimalusel eemaldada. Mõnede inimeste jaoks võib tarkusehammaste lõikumine olla pikk, vaevarikas ja valulik protsess.

Arvatakse, et tarkusehambad on jäänuk inimeste minevikust. Tänapäeva inimene ei söö enam niivõrd palju liha ja seetõttu on lõualuu pisut kahanenud ning tarkusehambad ei mahu paljudel enam hästi suhu ära.

Näiteks Ameerikas on levinud praktikaks tarkusehammaste välja tõmbamine kohe pärast suhu lõikumist, kuna tegemist on hambareas ebavajaliku lisaga. Meie arstide praktika varieerub, kuid eelkõige on esiplaanil patsiendi soovid ja heaolu.

Millised probleemid võivad tekkida?

Tihti juhtub, et tarkusehammas lihtsalt ei mahu hambakaarde ja seetõttu lõikub hammas osaliselt või üldse mitte (viimast nimetatakse peetunud ehk retineerunud hambaks).

tarkusehamba ige paistes, igemepõletik - perikoroniit
Perikoroniit – tarkusehammast ümbritsevate kudede põletik

Toome allpool välja kõige sagedasemad põhjused, miks tarkusehammas valutab või tekitab probleeme.

1) Perikoroniit

Pooleldi lõikunud tarkusehammas jääb osaliselt limaskestaga kaetuks. Limaskesta ja hambapinna vahel moodustub „tasku“, kuhu jäävad toidujäätmed, mis tekitavad mikroobide paljunemisele soodsa keskkonna. Osaliselt lõikunud tarkusehammaste kohal tekib tihti perikoroniit ehk hammast ümbritsevate kudede põletik, mis võib olla ka mädane. Selline seisund võib tekitada teravat valu, mis kiirgab kõrva. Tarkusehamba ige on paistes ja punetab. Toidu närimine on valulik, kuna turses ige ja hammast kattev limaskest segab hammustamist ja on kogu aeg traumeeritud. Põletikuliseks võivad muutuda ka kõrvalasuvad lümfisõlmed.

Kui hamba eemaldamiseks näidustust ei ole, siis ravitakse perikoroniiti nii, et hambapealne igemekude lõigatakse lahti, puhastatakse mädast ja seejärel lisatakse õmblused. Hambaarst võib määrata põletikuvastaseid ja valuvaigistavaid ravimeid.

peetunud tarkusehammas vajutab naaberhambale
Peetunud viltu kasvav tarkusehammas vajutab naaberhambale

2) Limaskesta või külgnevate hammaste vigastus

Teine levinud probleem on tarkusehamba kasv vales suunas ja/või hamba mittefunktsionaalne paiknemine lõualuus. Ülemises lõualuus võivad tarkusehambad kasvada põskede poole ja limaskesta vigastada. Alumised tarkusehambad kasvavad üsna sageli külgneva hamba suunas nurga all või isegi horisontaalselt. Lõikunud ja vales suunas kasvav tarkusehammas võib kahjustada kõrval asuvaid hambaid. Kui tarkusehammas survestab lähedal asuvat hammast, võib hammaste asend ja hambumus muutuda.

3) Kaaries

Valesti kasvava tarkusehamba ja külgneva hamba vahel võib tekkida pilu, mille puhastamine on keerukas ja seetõttu koguneb sinna toidujääke ja mikroobe. Moodustub hambakivi ja -katt, mis omakorda soodustab mõlemal hambal kaariese tekkimist ning igemepõletikku.

4) Surve närvile

Ruumipuudus hambakaares võib tekitada olukorra, kus tarkusehammas surub närvile, põhjustades valu või isegi tundlikkuse kaotuse.

5) Kogu suu mikrobioloogilise seisukorra halvenemine

Probleemid tarkusehammastega tekivad kõige sagedamini seepärast, et neid on raske puhastada – igapäevasel harjamisel on keeruline pöörata tagumistele hammastele samaväärset tähelepanu kui esirea omadele. Kuna tarkusehambad asuvad sügaval suuõõnes, tekib mõnel inimesel nende harjamise tõttu okserefleks, mis muudab puhastamise veelgi raskemaks. Tagumiste hammaste kehv hügieen võib viia kogu suu mikrobioloogilise seisukorra halvenemiseni – kaaries võib tekkida ka paljudel teistel hammastel. Sellisel juhul on tarkusehammaste eemaldamine soovitatav.

Tarkusehammaste lõikumisel tasub eriti tähelepanelik olla siis, kui:

  • sümptomid püsivad kauem kui aasta;
  • sümptomid on intensiivsed;
  • ige jääb hammast ümbritsema.

Selliste seisundite puhul tasub kindlasti pöörduda hambaarsti poole. Tarkusehamba eemaldamine pole sellisel juhul esimene valik, küll aga võib olla näidustatud kirurgiline sekkumine, et hammas saaks normaalselt suhu lõikuda.

Kindel on see, et regulaarne hambaarsti juures kontrollis käimine aitab selgeks teha, kas tarkusehammastega on probleeme või mitte.

Tarkusehamba eemaldamine

Millal on tarkusehamba eemaldamine vajalik?

Alljärgnevatel juhtudel on tarkusehamba eemaldamine reeglina näidustatud:

  • Lõualuus pole tarkusehamba jaoks piisavalt ruumi.
  • Hamba lõikumine toimub pikka aega, põhjustades tihti suu tagumises osas rasket mädast põletikku – ehk perikoroniit kipub korduma.
  • Hammas paikneb lõualuus tugevalt kaldu või isegi horisontaalselt.
  • Hammas survestab külgnevaid hambaid, põhjustades nende kahjustust ja nihkumist.
  • Hammas on lõikunud põse poole ja vigastab limaskesta.

Igal konkreetsel juhul otsustab tarkusehamba eemaldamise vajaduse üle spetsialist.

Millal võib tarkusehamba alles jätta?

Vertikaalse kasvu ja õige kuju korral ei tekita lõikunud tarkusehambad tavaliselt erilisi probleeme ja need on kõige parem alles jätta. Tänu sellele on hambakaares lisahammas, mida saab kasutada näiteks tugihambana proteesimisel. Tarkusehamba külge saab kinnitada sildproteesi või suust eemaldatava hambaproteesi kinnituse.

Kuidas toimub tarkusehamba eemaldamine?

Kui suur osa hambakroonist on alles ja seda on võimalik instrumendiga haarata, siis on tarkusehamba eemaldamise tehnika sarnane mistahes muu hamba väljatõmbamisega, kuigi hamba juurde pääsemine on keerulisem.

Hamba eemaldamine hõlmab järgmisi samme:

  • Suuõõne ettevalmistamine: kõigepealt peavad hambakaaries ja igasugused põletikud olema välja ravitud, seejärel võiks teha hammaste soodapesu ja eemaldada hambakivi.
  • Anesteesia – lokaalne tuimastus.
  • Tangidega hamba väljatõmbamine.
  • Antiseptikumiga tampooni asetamine haavale.

Kas tarkusehamba väljatõmbamine on valus?

Tavaline praktika on, et tarkusehambad eemaldatakse kohaliku tuimastusega, ainult väga harva ja erijuhtumite korral tehakse seda narkoosiga. Kaasaegsed tuimastusvahendid on tõhusad, seega suurt valu protseduuril karta ei ole vaja, pigem tunneb patsient kerget ebamugavust.

Küll aga võib vajalik olla protseduurijärgne valuravi. Kodus võiks hiljem rõhku panna kõigele külmale – jäätis, külmakott jne. Kui hoida esimestel protseduurijärgsetel päevadel külma peal, siis ei veritse haav nii palju ja paraneb hõlpsamalt.

Enamasti eemaldatakse üks hammas korraga, aga kui patsient ise soovib, võidakse eemaldada ka mitu. Paranemise mõttes on protseduuri lihtsam taluda ühe hamba kaupa, kuid jällegi – inimesed ja soovid on erinevad.

Peetunud ehk retineerunud tarkusehamba eemaldamine

Täielikult peetunud tarkusehammast ei pea eemaldama juhul, kui see ei põhjusta mitte mingisuguseid vaevusi. Siiski peaks sellel aeg-ajalt hambaarsti kontrolli käigus silma peal hoidma.

Kui siiski on vaja (probleeme tekitav) peetunud hammas eemaldada, on tegemist väikese operatsiooniga, mis erineb tavapärasest hamba väljatõmbamisest. Tarkusehamba operatsioon tähendab, et igemesse tehakse lõige ja vajadusel võidakse puurida ka hammast katvat luud. Hammas eemaldatakse ühes tükis või puuritakse enne mitmeks osaks.

Peale tarkusehamba eemaldamist

Tarkusehamba eemaldamine võib olla üsna traumeeriv protseduur, pärast mida võib esineda:

  • valu
  • põse turse
  • ajutine temperatuuri tõus
  • valulikkus suu avamisel ja neelamisel

Need sümptomid kaovad tavaliselt mõne päevaga. Reeglina võtab paranemine pärast tarkusehamba väljatõmbamist aega umbes nädala. Mõnel juhul, kui enne operatsiooni oli põletikuline protsess, võib taastumine võtta rohkem aega. Oluline on jälgida, et pärast tarkusehamba eemaldamist ei tekiks tüsistusi.

Mis viitab sellele, et peale tarkusehamba eemaldamist on tekkinud tüsistus?

  • Kui pärast hamba eemaldamist tervislik seisund ei parane (nädala jooksul) ning valu hoopis suureneb ja muutub pulseerivaks.
  • Kui turse püsib kauem kui kolm päeva ja suureneb.

Soovitused pärast tarkusehamba eemaldamist

  • Ära pese hambaid mitu tundi pärast operatsiooni;
  • Ära söö tahket ega kuuma toitu;
  • Ära soojenda igemeid;
  • Verejooksu peatamiseks ja turse vähendamiseks on soovituslik hoida külmakotti umbes 10 minutit 1,5–2-tunniste vahedega;
  • Esimesel päeval on parem suud mitte loputada või teha seda väga ettevaatlikult, et haava mitte vigastada;
  • Ära suitseta ega joo alkoholi.

Loe täpsemaid soovitusi, kuidas toimida pärast hamba eemaldamist, et taastumine oleks võimalikult kiire ja kerge.

Kui palju tarkusehamba eemaldamine maksab?

Tarkusehamba eemaldamise hind varieerub sõltuvalt juhtumi keerukusest, näiteks mõjutavad seda hamba paiknemine ja lõualuu erisused. Iga juhtum on ainulaadne ja seetõttu peab kõigepealt minema hambaarsti konsultatsioonile. Hambaarst ütleb, kas hamba eemaldamine on vajalik, kuivõrd keerukas see on ning milliseks kujuneb hind.

Kas tarkusehammaste eemaldamine haigekassa toel on samuti võimalik?

Tarkusehamba eemaldamise kulud on võimalik osaliselt katta, kasutades haigekassa makstavat hambaravihüvitist. Seda saab teha nendes kliinikutes, mis on haigekassa partnerid (Periodent hambakliinik on haigekassa partner).

Kas soovid tarkusehambaid kontrollida?

Kas soovid saada nõuandeid oma hammaste ja igemete tervise kohta? Liitu meie uudiskirjaga!