7 nõuannet, kuidas kaaries eemal hoida

Kaaries

Kaaries on hambaravi valdkonnas käibel olev termin, millega on meist tuttav pea igaüks. Rahvakeeli kutsutakse kaariest hambaauguks. Kaariese tekkeks on mitmeid põhjuseid. Peamine neist on toidus sisalduvast suhkrust happeid tootvate mikroobide kogum. Happeline keskkond söövitab omakorda hambavaapa ning sellesse võib tekkida auk.

Räägime tänases blogis sellest, kuidas kaariest ennetada ja oma suu tervis korras hoida.

Alustame sellest, miks tekib kaaries? Üheks peamiseks hambaaukude tekkimise põhjuseks on süsivesikuterikas toit, seejärel suuõõnes leiduvad mikroobid ning lõppeks omaenda sülje koostis ja selle omadused.

Järgmisena vaatame, kuidas kaariest saab ennetada.

Ei snäkkidele, hoolas suuhügieen ja õige toitumine

Kaaries on nakkushaigus, mille teket saab edukalt vältida. Mida vähem on suus kahjulikke mikroobe, seda väiksem on ka hambaaukude tekkimise tõenäosus.

  • Kõige lihtsam ja odavam viis kaariest ennetada on oma suuhügieeni eest hoolt kanda. See tähendab igapäevast hambapesu ning hambaniidi ja suuloputusvedeliku kasutamist.
  • Oluline roll on ka toitumisel. Süüa tuleb tervislikult, kindlatel kellaaegadel ning toidukordade vahele tuleb jätta vähemalt kolm tundi pausi, et neutraalne keskkond jõuaks suus taastuda. Lisaks on soovitav juua söögikordade vahel ainult puhast joogivett.
  • Toidukordade vahele on soovitav närida ka suhkruvaba ksülitooliga närimiskummi. See aitab suurendada sülje hulka, mis omakorda aitab kaasa neutraalse pH-taseme saavutamisele suus.
  • Hambaid tuleb pesta vähemalt kaks minutit, vastasel juhul ei jõua hambapastas sisalduv fluoriid toimima hakata. Hambaid tuleb pesta nii hommikul kui ka õhtul.
  • Hambapastat ei pea peale hammaste pesu välja loputama. Piisab kui liigne hambapasta välja sülitada. Suhu jäänud hambapasta tugevdab koos süljega hambaemaili.
  • Hambaharja valides on oluline eelistada just pehmet hambaharja. See ei kuluta liigselt hambaid ega põhjusta igemete veritsust.
  • Hambaharja eluiga on kuni kolm kuud, misjärel tuleb see kindlasti uue vastu välja vahetada.

Hamba tervis ei sõltu geenidest

Rahva seas levib müüt, et hammaste tervis sõltub esivanemate poolt meile “kingitud” geenidest. Tegelikult see nii ei ole. Hammaste tervis ei sõltu geenidest, vaid toitumislikest ja elulistest harjumustest, millised pärinevad lapsepõlvest.

Iga lapsevanema ülesanne on kujundada oma lastes harjumust hoolitseda oma hammaste tervise ja suuhügieeni eest. See tähendab ühtlasi kaks korda päevas hammaste pesemist, hambaniidi kasutamist ja suuloputusvedeliku kasutamist.

Kuna kaaries on nakkuslik, siis ei tohiks mitte mingil juhul last toita lusikaga, millega ise süüakse, teda suu peale musitada ning maha kukkunud lutti oma suus puhtaks teha. Ka laste toitumine ei ole sageli kõige õigem. Sageli antakse neile suhkrurikkaid jooke ja piimasegusid. Hambaaukude tekkimisele aitab kaasa ka lutipudelite sage kasutamine ja luti imemise harjumus. Loe täpsemalt Postimehe artiklist.

NB! Kindlasti tuleb regulaarselt (vähemalt korra aastas) käia hambaarsti vastuvõtul. Hambaarst märkab võimalike hambaaukude algeid, misjärel saab ta nendega koheselt tegeleda.

Vajadusel suunab hambaarst Teid toitumisspetsialisti vastuvõtule, kes koostab Teile sobiliku menüü ning aitab ka muude elustiililiste muudatustega. Kui hambaarstil tekib kahtlus, et Teie igemed on põletikulised ja vajavad parodontoloogilist ravi, võib ta suunata Teid parodontoloogi ehk n-ö igemearsti juurde.

Kaariese või muu suu tervist mõjutava kahtluse korral võtke meiega julgelt ühendust! Suvi on ilusate naeratuste aeg!

Jaga: