Verejooks pärast hamba eemaldamist

Hamba asukohta jääb esialgu meenutama veritsev auk ja vahetult pärast hamba eemaldamist võib haav veritseda umbes kaks-kolm tundi. Tavaliselt asetatakse haavale kohe pärast hamba eemaldamist steriilne marlitampoon, mida palutakse suus hoida 15–20 minutit. Tampoon tekitab surve ja aitab verejooksu vähendada. Kindlasti tasub silmas pidada, et verine sülg tuleks ettevaatlikult välja sülitada, sest alla neelates võib see põhjustada maoärritust.

Verehüübe tähtsus

Hamba endisesse asukohta ehk auku moodustub üsna pea tumepunane verehüüve, tänu millele hakkab haav paranema. Et hamba eemaldamisest taastumine oleks edukas ei tohi verehüüvet välja loputada. Seepärast tuleb vältida suuõõne tugevat loputamist, haava keelega ning sõrmedega katsumist. Kui verehüüve on siiski eemaldunud, soovitame külastada hambaarsti. Ilma verehüübeta taastumine võtab rohkem aega ja lisaks tõuseb infektsiooni risk.

Külmakompress

Samal päeval, kui hamba väljatõmbamine toimus, on soovitatav hoida põse vastas rätiku sisse asetatud külmakotti (umbes 10–15 min ühekorraga). Nõnda ahenevad veresooned ja vereringe aeglustub – see tähendab, et verejooksu võimalus kahaneb ja vähenevad ka tursed. Kindlasti ei tohi traumeeritud piirkonda soojendada!

Mida süüa pärast hamba eemaldamist?

Protseduuri päeval peab vältima kuuma toitu ja jooki. Söök võiks olla pigem jahedam ning pehme koostisega (kissell, püreesupid, mahl, jogurt, piimatoidud, smuutid jne). Samuti ei maksa riskida tahke toidu söömisega, kuna haav võib saada viga ja olla valus. Kuigi võib tunduda, et mugavam oleks juua kõrrega, ei tasu seda siiski teha, kuna imemisel tekkiv rõhk võib takistada kaitsva verehüübe teket.

Kas võib hambaid pesta ja suud loputada pärast hamba väljatõmbamist?

Hamba eemaldamise päeval peab hambaid pesema äärmiselt ettevaatlikult ja nagu juba mainitud, siis traumeeritud kohta ei tohi vigastada ega suud tugevalt loputada. Pigem lase süljel suust välja valguda, kui vaja.

Hamba väljatõmbamisele järgnevad päevad

Eespool kirjeldatud soovitusi järgides saab esimene päev tõenäoliselt edukalt üle elatud, kuid paraku ei toimu taastumine vaid ühe päevaga. Seega tasub hamba eemaldamise järel silmas pidada nii mõndagi veel. Näiteks:

• Pärast hamba eemaldamist võib esineda turseid, mis 2–3 päeva jooksul veelgi suurenevad. Mõnikord esineb ka verevalumeid (naha värvus sinisest kollakani). Nii turse kui verevalumid taanduvad enamasti mõne päevaga.
• Lõualuude avamine võib paar päeva olla raskem, valulik ning kange. Hamba väljatõmbamisest taastumise ajal tuleb suud avada ja sulgeda ettevaatlikult.
• Hamba väljatõmbamise järgselt peab vähemalt kaks päeva vältima suitsetamist, alkoholi ja gaasilisi jooke.
• Kokku kuni nädal aega tuleks hoiduda füüsilisest pingutusest, saunast, basseinis ujumisest, solaariumist ja päevitamisest.
• Hamba eemaldamise järgne suuhooldus peab olema hoolikas ja ettevaatlik. Alates teisest päevast võib teha nii hommikul kui õhtul (1 minuti jooksul) tasapisi suuloputusi või -vanne ja kasutada selleks kloorheksidiini sisaldavat vedelikku (saab osta apteegist) või toasooja kummelivett. Kloorheksidiini lahust tohib kasutada 1–2 nädalat.
• Hambaid võiks pesta pehme harjaga ja proovida traumeeritud kohta ning verehüüvet mitte vigastada.
• Kui suunurgad kipuvad lõhenema, siis tohib nende pehmendamiseks kasutada ravivaid salve.
• Hamba väljatõmbamise järgselt võib arst vajadusel soovitada patsiendil võtta valuvaigisteid või määrata antibiootikume. Arsti juhiseid tuleb kindlasti järgida.

Hamba väljatõmbamise tüsistused

Hamba eemaldamine ja hamba väljatõmbamisest taastumine kulgeb tavaliselt tüsistusteta, kuid siiski tasub teada, et vahel harva võivad patsiendil hamba väljatõmbamise järel esineda põletik, mille tunnusteks on näiteks:

• kõrge palavik püsib rohkem kui 2 päeva või tõuseb uuesti peale seisundi normaliseerumist;
• tugev ja püsiv valu rohkem kui 3 päeva või kui valu iga päevaga suureneb, mis kiirgab kogu näole, kõrva ja kaela;
• turse suurenemine 3.–4. päeval pärast hamba väljatõmbamist;
• ebameeldiv suulõhn ja maitse suus, suu limaskesta punetus.

Muretsema panevate sümptomite puhul tuleb kiiresti hambaarstiga ühendust võtta. Loe lisaks tarkusehamba eemaldamisest.

• suitsetamine,
• diabeet,
• liiga tugev hammaste harjamine,
• osteoporoos,
• regulaarne suukuivus (mis võib olla tingitud mõnede ravimite tarvitamisest),
• geneetiline eelsoodumus,
• suu- ja hingamisteede nakkushaigused.

Igemepõletiku sümptomid

Gingiviidi puhul ei ulatu põletik hammaste tugistruktuuridesse ja igeme kinnitus hamba pinnale on veel alles. Seega on igemepõletik veel suhteliselt pealiskaudne. Algstaadiumis võib see haigus tekitada kerget ebamugavust või ei põhjusta üldse vaevusi. Haiguse arenedes hakkavad tekkima igemepõletiku tunnused.

Igemepõletiku tunnused:

• igemed veritsevad pärast hambapesu või hambaniidi kasutamist,
• igemed veritsevad tahke toidu (nt õuna) söömise ajal,
• igemed paistes ja/või punetavad,
• igemevalu ja/või igemete tundlikkus,
• tekib halb hingeõhk ja ebameeldiv maitse suus
• harvem võib esineda igemete vohamist ja haavandeid.

Regulaarsete kaebuste korral on oluline pöörduda hambaarsti poole. Hambaarst oskab soovitada õigeid hügieenimeetodeid. Tõsisemate probleemide puhul (nt parodontiit) koostab arst raviplaani ja alustab ravi.

Gingiviit vs parodontiit?

Kuna nii igemepõletiku kui ka parodontiidi puhul on tegemist igemetega seotud põletikuga, aetakse sageli need haigused omavahel segamini. Parodontiit on hamba tugistruktuuride põletik, millega võivad kaasneda ka põletikulised igemed. See omakorda tähendab, et igemepõletik ehk dingiviit võib olla varajane märk parodontiidist.

Igemete põletik ei tähenda ilmtingimata peatselt saabuvat parodontiiti, küll aga teatavat riski selleks. Loe lisaks: „Mis on parodontiit ja kuidas seda ära tunda?”

Igemepõletiku ravi

Raskematel juhtudel koosneb igemepõletiku ravi hammaste ja igemete professionaalsest puhastusest (hambaravikabinetis) ja edasisest õigest suuhügieenist. Varakult avastatud igemepõletiku puhul on täiesti võimalik, et gingiviidi arengut saab peatada kodustes tingimustes ja ilma arstliku sekkumiseta. Võtmetähtsuseega on seejuures õige ja korralik suuhügieen.

Kuidas saab arst gingiviidi puhul aidata?

Hammaste professionaalse komplekspuhastuse käigus eemaldatakse kogunenud hambakatt ja hambakivi vee, õhu ja spetsiaalse pulbri survestatud joa ning teiste instrumentide abil. Tänu sellele saab suu patogeensetest bakteritest puhastatud. Protseduuri teeb üldjuhul suuhügienist, parodontoloog või hambaarst.

Sõltuvalt haiguse ulatusest võib arst soovitada loputada suud kloorheksidiiniga, millel on antiseptiline toime. Kloorheksidiin aitab peatada hambakatu moodustumist ja infektsioonide levikut suuõõnes. Samas peab sellega olema ettevaatlik, kuna nagu iga antiseptik, võib ka see kahjustada suu mikrofloorat.

Igemepõletiku ravi kodus

Haigusest paranemiseks on ülioluline õige suuhügieen. Suuhügienist või hambarast selgitab, kuidas tuleb hambaid ja igemeid edasi hooldada, et hoida neid puhtana ning igemepõletikust vabana. Kui sa tunned, et probleem ei ole niivõrd tõsine, et arsti abi otsida, siis järgi neid üldiseid suuhügieeni juhiseid:

• Hambaid tuleb harjata igal hommikul ja õhtul (enne magamaminekut) ehk vähemalt kaks korda päevas.
• Hambaharja valikul eelistada pehme karva ja üsna paindliku käepidemega hambaharju.
• Hammaste harjamisel ei tohi kasutada suurt jõudu, et iget mitte traumeerida.
• Kui igemepõletik oli tingitud traumerimisest, siis ige võib olla mõnest kohast valulik, paistes ja punetav. Sellise olukorra puhul on ülioluline hamba- ja igemepiiri just sellest kohast korralikult puhastada, eemaldamaks igemepõletikku tekitavaid mikroobe. Puhastada tuleb väga ettevaatlikult, hoides sel juhul ära traumeeritud koe liigse vigastamise ning valu süvenemise. Selleks on mugav kasutada üksiku harjatutiga hambaharja (selle harjased sobituvad ideaalselt igemejoone anatoomiaga) või irrigaatorit (tänu seadme tugeva survega veejoale saab igemeservadest tõhusalt eemaldada nii hambakattu kui igemehaigusi põhjustavaid baktereid).
• Oluline on ka hambaniidi või hambavahede harjakeste kasutamine, sest hambavahede puhastamine hambaharjaga ei ole nii efektiivne. Gingiviidi puhul soovitame puhastada hambavahed iga kord pärast söömist, kuna hammaste vahele jäänud toidutükid loovad bakteritele paljunemiseks soodsa keskkonna.
• Kui ei ole võimalik päeva jooksul hambaniiti kasutada, siis võib aidata ka suhkruvaba nätsu närimine ca 15 minuti jooksul pärast sööki. Nätsu närimise ajal algab suus aktiivne sülje tootmine, mis neutraliseerib happelist keskkonda ja eemaldab toidujäänuseid ja baktereid, ehkki mitte niivõrd tõhusalt kui hambaniit.

Kui soovid olla kindel, kas sinu hammaste puhastamise tehnika on õige, siis soovitame konsulteerida suuhügienisti või hambaarstiga.

Kui patsient järgib hoolega suuhügieeni juhiseid, on gingiviit suhteliselt kergesti välja ravitav ning igemekude taastub algsel kujul. Igemepõletiku ravimata jätmisel võib infektsioon üle minna hamba kinnituskudedele ja areneda parodontiidiks.

Igemepõletiku looduslik ravi

Igemepõletiku ravis on võtmekohal korralik suuhügieen (vt üleval toodud juhiseid). Kuid igemepõletiku ravi võtab ikkagi aega.

Raviperioodil saab haiguse sümptomeid leevendada ja paranemist soodustada ka kodustes tingimustes, kasutades looduslike vahendeid. Nt igemete veritsuse vähendamiseks ja põletiku peatamiseks võib kasutada järgmisi ravimtaimi:

• Tammekoor. Suud võib loputada tammekooretee või -keedisega. Tammekooretee kaitseb limaskesta infektsiooni eest, sellel on põletikuvastane ja kootav mõju.
• Salveileht. Salveilehe keedis või -tõmmis on universaalne loodulik ravivahend erinevate suuhaiguste vastu. Salveitõmmisega loputamisel avaldub selle desinfitseeriv ja kootav mõju, mis soodustab igemepõletiku vähenemist.
• Lepavili. Lepaviljade vesitõmmis või keedis on samuti kootava toimega. Igemepõletiku korral saab seda kasutada suuõõne loputamiseks, mis soodustab limaskesta haavakeste paranemist ja peatab veritsust.

NB! Loputusvahend ei tohi olla kuum, pigem võiks olla jahe. Gingiviidi puhul ei tohi kasutada alkoholisisaldusega lahuseid ega agressiivseid aineid.

Igemepõletiku ennetamine

Igemepõletik on probleem, mida on lihtne vältida. Kuid on tõsiasi, et iga inimene on erinev ja nii elustiil kui ka terviseprobleemid võivad soodustada põletiku teket.

Siiski aitavad kõige enam probleemi ära hoida just need kolm reeglit:

• Korralik suuhügieen. Pese hambaid kaks korda päevas ja kasuta hambaniiti või spetsiaalseid hambavahe puhastamise harjakesi. Kasuta suuvett. Kui sa pole kindel, kas kõik hammaste pinnad said korralikult puhastatud, võid proovida spetsiaalseid hambakattu värvivaid närimistablette (nt indikaatortabletid).
• Regulaarne professionaalne suuhügieen iga kuue kuu tagant.
• Regulaarsene kontroll hambaarsti juures kord aastas.

Kui igemepõletik on juba tekkinud

Kui igemepõletik on juba tekkinud ning sa pole kindel, kas hoolitsed suuhügieeni eest efektiivselt, saab sind aidata suuhügienist. Kui kahtlustad tõsisemat probleemi või regulaarne hammaste eest hoolitsemine ei too soovitud mõju, küsi abi parodontoloogilt. Abi on alati olemas!

Mis on hammaste soodapesu?

Hammaste soodapesu on võrdlemisi uuenduslik hammaste professionaalse puhastuse meetod, mida tehakse hambakliiniku tingimustes AIRFLOW® tehnoloogia abil. Protseduuri teeb hambaarst või suuhügienist.

• Juhul kui patsiendil on hambakivi, siis tehakse Periodent hambakliinikus koos soodapesuga samal visiidil kindlasti ka hambakivi eemaldamine ultraheli aparaadi abil. Hambakivi, mis on kõvastunud hambakatu ja mikroobide elutegevuse jääkide segu, loob soodsad tingimused mikroobide paljunemiseks. Seepärast on väga oluline hambakivi eemaldada, mis koos soodapesuga tagab absoluutselt puhta suu ja loob mikroobide pesitsemiseks ja paljunemiseks ebasoodsad tingimused.
• Protseduur ei ole valulik, kuid vahel võib tekkida kerge ebamugavustunne ehk hammaste tundlikkus, mis on tingitud tugeva õhu, vee ja pulbri survejoa mõjust.
• Et soodapulber riietele ei satuks, kaetakse riided protseduuri ajaks kinni.
• Üldjuhul võtab protseduur aega kuni üks tund.

Kas hammaste soodapesu ja pärlipesu on üks ja sama?

Hammaste soodapesu / pärlipesu tulemused

Kasutades tehnoloogiat AIRFLOW hammaste puhastus annab nii tervendavat kui ka esteetilist efekti.

Vahetud tulemused:

• Hambad on puhtad, siledad ja säravad (hambakatt eemaldatud).
• Kui hammastel oli pigment, saab see protseduuri käigus eemaldatud. Seetõttu võivad hambad muutuda valgemaks ehk taastub nende loomulik toon.
• Igemetaskud ja raskesti ligipääsetavad kohad (nt ka breketite ümber) on katust ja mikroobidest puhastatud.
• Laminaatide, kroonide ja implantaatide puhul eemaldub hambakatt laminaadi/krooni ja hamba ühenduskohalt või implantaadi ning igeme liitumiskohast. Tänu sellele väheneb mikrolekke risk (see tähendab, et laminaat või kroon ei ole enam oma hambaga tihedalt koos ja tekib mikroskoopiline ava, kuhu satuvad bakterid). Implantaatide puhul väheneb risk, et tekib põletikuline protsess implantaadi kaela ümber.

Pikaajalised tulemused ja mõju suutervisele:

• Kuna hammaste pind saab absoluutselt puhtaks, võimaldab see hambaarstil tuvastada algstaadiumis kaariest. Kaariese arenemise alguses on see vaid laik hambaemailil, mis on hambakatu ja pigmendi tõttu raskesti märgatav.
• Ennetab hambakivi tekkimist, seega ka igemehaiguste (gingiviit, parodontiit) teket ning juhul, kui need haigused on juba olemas, siis peatab nende arengu. Loe kindlasti parodontiidi kohta, tegemist on tõsise probleemiga, mida kiputakse sageli alahindama. Meie parodontoloog Tatjana Kašunina kirjutas samal teemal ka ajalehes Postimees.
• Juhul, kui inimesel oli halb hingeõhk, mis oli tingitud hammastel ja nende vahel pesitsevatest mikroobidest, siis soodapesu protseduuri tulemusena hingeõhk paraneb ning suust kaob paha maitse.
• Üldiselt mõjub protseduur suuõõnele tervendavalt.

Mida oodata pärast AIRFLOW soodapesu?

• Pärast hammaste soodapesu tuleks 2–3 tundi vältida suitsetamist, värvipigmente sisaldavate toitude ja jookide tarbimist, kuna hambaid kattev ja kaitsev süljekiht taastub pärast protseduuri ca 2–3 tunni jooksul.
• Igemete veritsemine selle aja jooksul on tavapärane.
• Igemete tundlikkus võib kesta paar päeva.
• Soodapesu mõjub hammaste värvile ja tervisele hästi umbes pool aastat. Protseduuri mõju aitab pikendada hea igapäevane suuhügieen.

Kuidas erineb hammaste soodapesu valgendamisest?

Hammaste soodapesu ja pärlipesu on võimalused hammaste nii välimuse ja kui ka tervise parandamiseks. Hammaste valgendamist tehakse juhul, kui on soov korrigeerida märgatavalt vaid hammaste välimust. NB! Ainuüksi valgendamine ei paranda suu tervist.

Hambaid saab valgendada nii kodustes tingimustes kui ka hambakliinikus. Hammaste valgendamise protseduuril kantakse hammastele valgendav geel (pleegiti), mis tekitab keemilise reaktsiooni tulemusena valgendava efekti. Geel sisaldab kas vesinikperoksiidi või -karbamiidi, mille tõttu on tarvilik igemete kaitsmine. Protseduuri ajal ja pärast seda võib esineda hammaste tundlikkust. Tuleb meeles pidada, et valgendamisel on ka vastunäidustusi. Loe täpsemalt hammaste valgendamise meetoditest.

Hammaste valgendamisega võib saavutada märkimisväärse ja kiire valgendamisefekti, mis kestab üldjuhul üks kuni kolm aastat.

Seejuures on oluline märkida, et soodapesu ei ole hammaste valgendamine (sellel protseduuril ei kasutata pleegitit), vaid see on hammaste sügavpuhastus. Soodapesu taastab hammaste loomuliku värvi ehk pigmendiga hammaste puhul on võimalik kerge valgendav efekt.

Hammaste soodapesu vs valgendamine – kumb valida?

Hammaste soodapesu ehk pärlipesu:

• puhastab hambad ja igemetaskud katust ja kivist,
• hambad võivad muutuda tooni võrra valgemaks (taastub oma loomulik hambatoon),
• on soovitatav teha kaks korda aastas.

Hammaste valgendamine:

• valgendab hambaid märgatavalt (tulemus on heledam kui oma loomulik toon),
• annab tulemuse 1–3 aastaks,
• nõuab terveid hambaid ja igemeid.

Enamasti kasutatakse mõlemaid meetodeid koos: algul on vajalik hammaste sügavpuhastus ehk soodapesu koos hambakivi eemaldamisega, mis valmistab hambad ette valgendamiseks. Kui aga on soov lihtsalt hambaid põhjalikult puhastada, võib kasutada ainult esimest meetodit.

Mis on hammaste soodapesu hind?

Nagu on eelnevalt öeldud, soodapesu tehakse tavaliselt koos hambakivi eemaldamisega (professionaalse suuhügieeni kompleksteenus). Kogu protseduur kestab umbes üks tund. Hammaste soodapesu hind sõltub juhtumi raskusest ja sellest, kas protseduuri teeb suuhügienist või hambaarst. Vaata suuhügieeni teenuste hindu hinnakirjas.

Kokkuvõte

AIRFLOW soodapesu on hea ja lihtne viis suutervise korras hoidmiseks ja ka hammaste välimuse parendamiseks. Kui soovid oluliselt vähendada igemehaiguste (sh parodontiidi) tekkimise riski, tee soodapesu regulaarselt kord pooles aastas.

Kui soovid suuhügienisti konsultatsiooni, võta meiega ühendust!

Mis on hambakivi ja kuidas see tekib?

Peamine hambakivi tekkimise põhjus on ebapiisav suuhügieen. Ebaregulaarse hammaste harjamise tõttu moodustub hammaste pinnale katt. Kui seda pikema aja jooksul ei puhastata, hakkab katt kogunema hammaste vahele ja igemete äärde ning sülje mõjul mineraliseeruma nii, et moodustub kõvastunud kiht.

Hambakivi on mineraliseerunud kõvastunud hambakatu kiht, millesse on ladestunud süljest eraldunud kaltsiumi ja fosfori soolad.

Kuidas hambakivi ära tunda?

Hambakivi pole sama kergesti märgatav probleem kui valud ja põletikud. Küll aga on olemas kindlad märgid.

Kambakivi tunnused:

• Püsiv värvimuutus hammaste vahel ning hamba ja igeme üleminekupiirkonnas.
• Karedus ja ebatavaline kuju, kui tõmmata keelega mööda hambaid.
• Toidutükid jäävad kergemini kinni.
• Raskused hambaniidi kasutamisel, hambavahed on justkui tõkestatud.
• Kiire uue hambakatu kogunemine ning hambaid on keerulisem hoida puhtana.

Tõsisemate probleemide ennetamiseks on oluline märgata neid tunnuseid, mille ilmnemisel tasub kindlasti pöörduda hambaarsti poole.

Kuidas ennetada hambakivi moodustamist?

1. Hambakivi moodustumist on võimalik ära hoida, kui puhastada regulaarselt hambakattu. Selleks tuleb pesta hambaid kaks korda päevas minimaalselt kahe minuti jooksul.
2. Lisaks peab kasutama hambaniiti, kuna hambavahesid ei ole võimalik hambaharjaga korralikult ära puhastada.
3. Peale hambaniidi on võimalik kasutada spetsiaalset hambavahede puhastajat ehk harjakest. Sellised harjakesed on eriti asendamatud näiteks breketite puhul. Hambavahede puhastustarvete kasutamine on väga hea hambakivi tekkimise profülaktika.
4. Kui viimaste purihammaste tagumised küljed on hambapesu ajal raskesti ligipääsetavad, võib kasutada spetsiaalseid ühe kimbuga harju (nn sooloharjad).
5. Lisaks ennetab hambakivi tekkimist või edasi arenemist regulaarne (ehk kord poole aasta jooksul) suuhügienisti külastamine, kes teeb professionaalse soodapesu ja vajadusel eemaldab ka hambakivi.

Miks on hambakivi eemaldamine oluline?

Hambakatu tahkeks muutumine on probleem, mis kipub tekitama nõiaringi. Tekkinud hambakivi kiht loob ideaalsed tingimused bakterite ja nende elutegevuse jäätmete kogumiseks ning on see hea kasvulava uuele hambakatu kihile, ja nii edasi. Kannatada ei saa mitte ainult hammaste välimus, vaid ka üldine suutervis.

Hambakivi tõttu tõuseb igemepõletiku (gingiviidi) risk, sest igemepiirile ladestuvas katus ja hambakivi ümber paljunevad bakterid, mis eraldavad mürkaineid. Organism reageerib neile põletikulise protsessiga, mille sümptomiteks on igemete veritsemine, valulikkus, punetus ja turse.

Gingiviidi ravimata jätmisel ja organismi nõrgendatud vastupanu korral võib igemepõletik kiiresti edasi areneda. Hambakatus pesitsev nakkus uuristab end sügavamale hamba tugikudedesse ja tekitab ajapikku paradontiidi ehk hammast ümbritsevate kudede põletiku. See omakorda võib viia lõualuu kudede lagunemiseni ja isegi hamba kaotuseni. Parodontiit võib varajases staadiumis kulgeda ka ilma sümptomiteta. See on ohtlik, kuna parodontiidi ravi on edukas kuni pöördumatute tagajärgete tekkimiseni. Mida hiljem parodontiit avastatakse, seda keerukam, pikaajalisem ja kulukam on selle ravi.

Kuidas hambakivi eemaldamine toimub?

Parodontiit ei ole lihtsalt igemepõletik

Parodontiit on hammaste tugistruktuuride ja igemete põletik. Tegemist on ühe kõige levinuma haigusega, mis inimesi vaevab. Parodontiiti põhjustavad igemetel asetsevad bakterid ning lokaalne põletik, mis nende mõjul tekkida võib.

Vaatamata sellele, et bakterite olemasolu suuõõnes on loomulik, tekitavad nad paljunedes ainult kahju. Paljunemist põhjustab see, kui bakterite ja toidujäätmete kiht ehk hambakatt suureneb ja jääb puhastamata (tavaliselt raskelt ligipääsetavates kohtades, näiteks hammaste vahel). Ohtlikumad bakterid võivad aktiivselt paljuneda, mis stimuleerib igemetel põletikulist kaitsereaktsiooni.

Haiguse süvenemine põhjustab lõualuu lagunemist ja hammaste väljalangemist. Mõnel inimesel kestab parodontiit mitmeid aastaid ning juhul kui see avastatakse, on võimalik seda haigust ka ravida. Samas võib mõnel inimesel esineda äärmiselt aktiivne haiguse vorm, mis põhjustab hammaste enneaegset loksumist ja väljalangemist. Haiguse süvenemist pidurdab regulaarne igemete kontroll.

Kuidas parodontiiti ära tunda?

Parodontiit algab alati igemepõletikust ehk gingiviidist. Üks esimesi tunnuseid on igemete veritsemine hammaste harjamisel, punetus või värvitu bakteriaalne katt igemetel. Kui jätta igemepõletik ravimata, võib see areneda parodontiidiks, mille peamised haigustunnused on:

• igemete sagedane veritsemine (hammaste harjamisel, söömisel või isegi spontaanselt);
• halb hingeõhk;
• hammaste asendi muutumine lõualuus;
• hammaste pikenemine (ehk igemete taandumine).

Tuleb olla tähelepanelik, kuna haigustunnused ei pruugi olla koheselt märgatavad ja tekivad üldjuhul ajapikku. Näiteks igemete veritsemine võib olla vähem märgatav suitsetajatel, kuna nikotiini mõju veresoontele piirab mõningasel määral veritsust.

Parodontoloog saab aidata

Sageli ei oska inimesed kuni 40. või 50. eluaastani parodontiiti ära tunda. See on periood, mil suurem osa kahjustustest on juba tekkinud ja ravida saab ainult tagajärgi. Tavalise läbivaatuse käigus ja jälgides patsiendi parodontaalset staatust võib hambaarst haiguse tunnuseid ära tunda juba varajases staadiumis.

Seega, kui kahtled enda igemete tervises, on kindlasti oluline pöörduda parodontoloogi poole. Arst saab hinnata sinu igemete tervist ja vajadusel koostada isikliku raviplaani.

Mis on tarkusehammas?

Tarkusehammaste all tuntakse viimaseid purihambaid, mis on hambareas kaheksandad. Üldjuhul kujunevad tarkusehammaste alged 4–5-aastaselt, kuid lõikuvad need hambad alles 14.–25. eluaastal. Iga inimene on erinev – mõnel võivad need ilmuda varem, teisel hiljem, mõnel üldsegi mitte.

Tarkusehambad said oma nimetuse just seetõttu, et need ilmuvad siis, kui aju on juba arenenud ehk inimene on saanud targaks.

Tarkusehamba eemaldamine

Millal on tarkusehamba eemaldamine vajalik?

Alljärgnevatel juhtudel on tarkusehamba eemaldamine reeglina näidustatud:

• Lõualuus pole tarkusehamba jaoks piisavalt ruumi.
• Hamba lõikumine toimub pikka aega, põhjustades tihti suu tagumises osas rasket mädast põletikku – ehk perikoroniit kipub korduma.
• Hammas paikneb lõualuus tugevalt kaldu või isegi horisontaalselt.
• Hammas survestab külgnevaid hambaid, põhjustades nende kahjustust ja nihkumist.
• Hammas on lõikunud põse poole ja vigastab limaskesta.

Igal konkreetsel juhul otsustab tarkusehamba eemaldamise vajaduse üle spetsialist.

Millal võib tarkusehamba alles jätta?

Vertikaalse kasvu ja õige kuju korral ei tekita lõikunud tarkusehambad tavaliselt erilisi probleeme ja need on kõige parem alles jätta. Tänu sellele on hambakaares lisahammas, mida saab kasutada näiteks tugihambana proteesimisel. Tarkusehamba külge saab kinnitada sildproteesi või suust eemaldatava hambaproteesi kinnituse.

Kuidas toimub tarkusehamba eemaldamine?

Kui suur osa hambakroonist on alles ja seda on võimalik instrumendiga haarata, siis on tarkusehamba eemaldamise tehnika sarnane mistahes muu hamba väljatõmbamisega, kuigi hamba juurde pääsemine on keerulisem.

Hamba eemaldamine hõlmab järgmisi samme:

• Suuõõne ettevalmistamine: kõigepealt peavad hambakaaries ja igasugused põletikud olema välja ravitud, seejärel võiks teha hammaste soodapesu ja eemaldada hambakivi.
• Anesteesia – lokaalne tuimastus.
• Tangidega hamba väljatõmbamine.
• Antiseptikumiga tampooni asetamine haavale.

Kas tarkusehamba väljatõmbamine on valus?

Tavaline praktika on, et tarkusehambad eemaldatakse kohaliku tuimastusega, ainult väga harva ja erijuhtumite korral tehakse seda narkoosiga. Kaasaegsed tuimastusvahendid on tõhusad, seega suurt valu protseduuril karta ei ole vaja, pigem tunneb patsient kerget ebamugavust.

Küll aga võib vajalik olla protseduurijärgne valuravi. Kodus võiks hiljem rõhku panna kõigele külmale – jäätis, külmakott jne. Kui hoida esimestel protseduurijärgsetel päevadel külma peal, siis ei veritse haav nii palju ja paraneb hõlpsamalt.

Enamasti eemaldatakse üks hammas korraga, aga kui patsient ise soovib, võidakse eemaldada ka mitu. Paranemise mõttes on protseduuri lihtsam taluda ühe hamba kaupa, kuid jällegi – inimesed ja soovid on erinevad.

Kuidas näeb välja lapse suuhügienisti esimene visiit?

Esimene visiit suuhügienisti juurde on veidi erinev järgnevatest külastustest. Põhiline erinevus seisneb selles, et esmase visiidi tulemusena peab laps omandama õiged võtted, millega kodus oma hammaste ja suu eest hoolitseda.

Meie kliinikus kestab lapse esimene visiit hügienisti juurde ligikaudu 30-45 minutit ning koosneb järgnevatest etappidest:

1. Suuhügienist viib läbi põhjaliku läbivaatuse ja kontrollib kaariese ning igemehaiguste olemasolu.
2. Hammastele kantakse spetsiaalne aine, mis markeerib ära hambakattu koguvad kohad. Kohad hammastel, kus laps ei pese korralikult, muutuvad siniseks. Mida tumedam on värv, seda kauem on hambakatt hammastel olnud. Sedasi näevad nii laps kui ka vanemad, millistele kohtadele on hügieenitoiminguid tehes vaja erilist tähelepanu pöörata.
3. Individuaalsed soovitused koduseks suuhügieeniks. Suuhügienist kontrollib koos lapsega tema hammaste harjamise oskust. Seejärel harjutab laps spetsialisti juhendamisel õigeid puhastusvõtteid ning üheskoos räägivad nad läbi võimalikud vead. Hügienist valib individuaalselt koduse suuhügieeni vahendeid ning annab soovitusi elektriliste või manuaalsete hambaharjade, hambavaheharjade ja hambaniitide kohta.
4. Suuhügienist hindab hammaste harjamise tulemust ja näitab kohti, kuhu jäi hambakattu.
5. Järgmisena tehakse professionaalne hammaste puhastus, mille käigus eemaldatakse põhjalikult, kuid õrnalt AIRFLOW® aparaati kasutades nii hambakatt kui ka vajadusel hambakivi. See protseduur on valutu ja ohutu ning aitab ennetada hammaste lagunemist ja igemehaigusi.
6. Lõplik kontroll ja fluorlakkimine. Oluline on veenduda, et hambad on täiesti puhtad. Tehakse kaariese korduskontroll, kuna täiesti puhastel hammastel, ei ole võimalik isegi algstaadiumis oleval kaariesel peitu pugeda. Emaili tugevdamiseks küllastatakse hambaid fluoriidi või kaltsiumit sisaldavate preparaatidega.

Vajadusel annab spetsialist pärast protseduuri ka vanematele soovitusi lapse suuõõne hooldamise kohta. Kui spetsialistil puudub võimalus vanematega suhelda, saadab ta soovitused e-posti teel.

Üldjuhul kutsub suuhügienist lapse järelkontrolli kuu aja pärast. Nii korrigeeritakse individuaalset suuhügieeni, mille eesmärgiks on kujundada patsiendil õige suuhoolduse oskus ja seejärel harjumus.

Lisaks laste suuhügienisti tööle on oluline, et lapsevanemad toetaksid last õigete suuhügieeni harjumuste omandamisel ja kinnistamisel (sh hambapesu, hambaniidi kasutamine ja tervislikud toitumisharjumused). Loe üldisi nõuandeid, kuidas lapse hambad tervena hoida.

Kui tihti peaks laps edaspidi suuhügienisti külastama?

Pärast õigete suuhügieeni hajumuste kinnistumist soovitame lastel ja noortel külastada suuhügienisti vähemalt 3-6 kuu tagant. Nõnda saab spetsialist lapse suu olukorda ja suuhügieeni dünaamikat hinnata ning vastavalt vajadusele korrigeerida. Samuti teostatakse regulaarsetel visiitidel profülaktilist hammaste puhatust (hambakatu ja -kivi eemaldamine), vajadusel ka emaili tugevdamist. See aitab tagada lapse suu ja hammaste hea tervise ning võimalike probleemide varajase avastamise.

Miks on hambakatu ja hambakivi regulaarne eemaldamine nii oluline?

Hambakatt on pehme ja kleepuv aine, mis moodustub pidevalt hammaste pinnale. See koosneb bakteritest, süljest, toidujääkidest. Hambakatus pesitsevad bakterid toituvad lapse toidust tulevatest suhkrutest ja süsivesikutest ning vabastavad selle käigus hambaemaili nõrgestavaid happeid.

Kui hambad ei ole korralikult puhastatud, võib hambakatt koguneda hambapindadele ja hambavahedesse. See võib omakorda viia hambaaukude (kaaries) tekkimiseni.

Kui hambakatt jääb pikaks ajaks hambapinnale, võib see kivistuda ja muutuda hambakiviks, mida iseseisvalt eemaldada ei saa.

Lisaks kaariesele võib hambakatt ja -kivi soodustada ka igemepõletiku (gingiviit) tekkimist, mille tunnusteks on punased ja paistes igemed, igemete veritsemine ning halb hingeõhk.

Kõiki neid tagajärgi on võimalik vältida, kui lapsel on korralik suuhügieen ning kui ta külastab regulaarselt suuhügienisti.

Eestis on suuhügienisti külastus lastele ja noortele tasuta

Tervisekassa partnerina pakub Periodent Hambakliinik tasuta suuhügienisti külastust lastele ja noorukitele vanuses kuni 19 aastat (rakendub vaid visiiditasu, summas 5 eurot).

Tasuta suuhügienisti visiit on suurepärane võimalus saada professionaalset abi ja nõuandeid ilma suuremate kulutusteta.

Regulaarne professionaalne hammaste puhastus ja korralik kodune suuhügieen aitavad lastel ja noortel ennetada suuõõne haigusi ning säilitada terved ja kaunid hambad terveks eluks. Meie suuhügienistid aitavad lastel ja noortel mõista, et hea suuhügieen on nende üldise tervise ja heaolu aluseks ning ennetus on alati parem ja lihtsam kui ravi.

Registreeri oma laps suuhügienisti vastuvõtule!

Miks tekib hammaste tundlikkus?

Hammaste tundlikkust temperatuuri muutudes ja magusat või haput toitu süües põhjustab üldjuhul paljastatud dentiin ehk hambaemaili all olev kude, mis sisaldab mikroskoopilisi närvikiude. Dentiin võib olla paljastatud igemete taandumise, kaariese, emaili kulumise või trauma tõttu. Vaatleme neid põhjusi täpsemalt.

Levinumad hammaste tundlikkuse põhjused:

1. Igemete taandumine ehk retsessioon

Igemete taandumise ehk igemete retsessiooni tõttu paljastuvad hambakaelad ja hambajuured. Sellisel juhul võib hamba tundlikkus külma, kuuma ja hapu suhtes olla tõusnud, kuna hambakaelad ja hambajuured pole kaitsva emailiga kaetud. Lisaks suurenenud tundlikkusele on taandunud igemete ebameeldivaks tagajärjeks ka esteetiline defekt – hammas tundub visuaalselt ebatavaliselt pikk. Kõige ohtlikumaks väljundiks võib olla järk-järgult süvenev hammaste liikuvus, mis suurendab hammaste kaotamise riski.

Taanduvad igemed võivad esineda nii ühel hambal kui ka kahel või enamal.

Miks igemed taanduvad?

Igemete taandumiseks on erinevaid põhjuseid:

• Kroonilised põletikulised protsessid: gingiviit, parodontiit, hambakaela kaaries, kiilukujulised defektid.
• Mehaanilised tegurid: trauma, vale (liiga traumaatiline) hammaste puhastamine.
• Anatoomilised tegurid: õhuke igeme biotüüp, kõrge huulekida kinnitus, hamba vale asend, puseriti hambad.
• Ortodontilise ravi tagajärjed.
• Bruksism ehk tahtmatu hammaste krigistamine ja tugev kokkusurumine.

Millest laste hammaste tervis oleneb?

Kas teadsid, et sinu lapse jäävhammaste tervis tulevikus oleneb paljuski sellest, kuidas tema hammaste eest mudilase eas hoolitsetud on? Regulaarne laste hambaarsti külastamine on küll oluline, kuid kuna harjumused kujunevad ja kinnistuvad just lapseeas, on järjepidev ja korralik suuhügieen väga oluline. See määrabki, kui vastupidavad on meie hambad täiskasvanuna.
Lapse hambad vajavad järjepidevat hoolt. Väide, et piimahambad ei vaja hooldust, ei ole tõsi. Ka piimahammastele tekib kaaries ja kuna lapse hambad vahetuvad erineval ajal, võib piimahamba kõrvale kasvavale jäävhambale kaaries üle kanduda.

Nõuanded, kuidas lapse hambad tervena hoida:

• Laste suuhügieen peab algama juba imikueas, kui algab ka laste hammaste areng. Soovitame puhastamisega alustada kohe, kui lapsel tuleb esimene hammas. Beebi esimesed hambad on tähtsad ja neid ei tohi jätta tähelepanuta. Hambaid tuleks puhastada hommikul ja õhtul väikese silikoonharja või marlitükiga. Hambapastat selleks kasutama ei pea.
• Laste suuhügieen peab vähemalt kuni koolieani olema vanemate kontrolli all. Lapsevanemad peaksid olema lapse hammaste pesu juures ja aeg–ajalt lapse hambaid ise pesema. Põhjuseks on see fakt, et üldjuhul suhtub laps hammaste pesemisse kergekäeliselt. Lisaks sellele areneb laste käeline motoorika ja ruumiline mõtlemine, mis aitab neil oma suud paremini tajuda ning selle puhastamist suunata, alles kooli minemise ajaks (ca 7–8 aastat) välja. Rutiinne tegutsemine väikeste laste hammaste tervise nimel aitab vältida laste hambaravi juures hiljem keerulisi olukordi.
• Hammaste pesemine võiks olla laste jaoks lõbus tegevus, mitte tüütu kohustus. Muuda hambapesu lapse jaoks mänguliseks, siis seostub nende jaoks hambapesu toredate elamuste ja kogemustega.
• Lapse hambaid pestes peab lapsevanem neid aeg–ajalt üle vaatama. Kui on märgata tumedamaid laike või täppe, mis pestes maha ei tule, on soovitatav külastada hambaarsti.
• Laste menüü peaks olema tervislik ning mitmekesine ning janujoogiks tuleks eelistada vett. Soovitav on vältida pidevat näksimist, kuna see tekitab lapse suhu liigselt happelise keskkonna. Sage maiustamine ja suhkruga karastusjookide joomine lõhuvad laste hambaid.
• On ka asju, mida vanemad teha ei tohi. Täiskasvanute suus on baktereid, mida beebidel (veel) ei ole, seega ei tohiks neid sinna ka lubada. Niisiis ära söö sama lusikaga, millega sa toidad last. Ära musita oma last suule ega puhasta maha kukkunud lutti enda suus.
• Esimene hambaarstivisiit võiks toimuda enne hambaprobleemide tekkimist, soovitatavalt enne lapse kolmeaastaseks saamist. Laste hambaarst hindab hammaste ja igemete seisundit ning kontrollib, milline on lapse hammaste tulek.
• Õpeta laps juba varakult käima regulaarselt laste hambaarsti juures profülaktilises kontrollis. Enne hambaarsti visiiti on alati kasulik lapsevanemal teha ennetustööd ja suunata lapse suhtumist nii, et kartusi ja muresid oleks võimalikult vähe. Mitte kunagi ei tohiks last hambaarstiga hirmutada (näiteks siis, kui laps parasjagu ei taha hambaid pesta).
• Nii kaariese kui ka igeme probleemide ennetamiseks soovitame tuua laps vähemalt kord pooles aastas laste hambaarsti või suuhügienisti juurde professionaalseks hammaste puhastuseks.
• Ja kõige olulisem: ole eeskujuks. Lapsed jäljendavad enim just oma vanemaid. Geenid määravad laste suu tervises vähem kui perekondlikud hammaste hooldamise traditsioonid.

Lapse hammaste tulek ja selle eripärad

Lapse hammaste arengut peaks jälgima iga lapsevanem. Beebide sünnihetkel on hambad igemes peidus. Siiski on kogu protsess juba alanud, näiteks 6.–8. rasedusnädala vahel areneb embrüol hambaliist, kust hiljem lõikuvad esimesed piimahambad.

Piimahambad annavad endast märku

Üks esimesi märke beebi hammaste tulekust on tema vajadus närida ja suurenenud süljeeritus. Võib esineda ka teisi last häirivaid sümptome nagu valulik rõhk lõualuus, tursed ja paistetus lõikumise piirkonnas. Valu võib aidata leevendada jahutav närimisnõrgas. Hamba tulekust tingitud nutt ja rahutu uni võivad veel omakorda tekitada palaviku, kõhukinnisuse või -lahtisuse. See on aeg, mil peab lapsele toeks olema ja teda lohutama.

Piimahammaste lõikumine on protsess, mis vahel algab juba imiku kolmandal elukuul, mõnel juhul alles aastasena või hiljem. Tavaliselt toimub lapse esimeste hammaste tulek siiski 6.–8. elukuu paiku. Kõik 20 piimahammast on enamasti lõikunud hiljemalt kolmandaks eluaastaks. Esimesena ilmuvad alumised lõikehambad (kaks alla keskele) ning seejärel ülemised. Aasta vanusena on lastel üldiselt kõik lõikehambad suhu tulnud. Edasipidi tulevad eesmised purihambad (13.–19. kuul), silmahambad (16.–22. kuul) ja tagumised purihambad (25.–33.) elukuul.

Jäävhammaste tulek saab alguse koolieas

Järgmine tähtsam periood laste hammaste vahetumises on umbes samal ajal kooli minekuga. Alates 6. eluaastast piimahammaste juured imenduvad, hambad hakkavad loksuma ja langevad välja. Samal ajal moodustuvad jäävhammaste alged, hambakoed mineraliseeruvad ja tasapisi hambad lõikuvad.

Kuna jäävhambad on piimahammastest suuremad ja lapse lõualuu pidevalt kasvab, siis tekivad piimahammastele suuremad vahed. Värvuselt on jäävhambad kollakamad kui piimahambad.

Miks lapse hambad ei lõiku õigel ajal?

Mõnikord ei ilmu jäävhambad õigel ajal ja see on üks põhjustest, mis pöördutakse laste hambaarsti poole.

Põhjuseks võib olla:

• kasvu reguleerivad hormoonid,
• lapse üldine füüsiline areng,
• põetud haigused,
• piimahammaste juurte puudulik imendumine.

Kokkuvõte

Nagu näha, siis laste hambaravi ei ole ainus asi, mis tagab põngerjatele hea suutervise. Palju tuleb teha ise ja lapsevanemate koostöös lapse endaga. Iga päev. See ei ole kahtlemata argipäevaelus alati lihtne, kuid pikaajalised tulemused on kindlasti vaeva väärt!

Anname sulle hea meelega laste hambaravi ja laste suuhügieeni kohta rohkem infot. Kui soovid oma lapse hammaste tervise kohta rohkem teada saada või kui sinu lapsel on tekkinud juba mõned mured, siis võta meiega ühendust! Periodent hambakliinikus ootavad last hoolivad ja sõbralikud hambaarstid, kes leiavad parima lähenemise iga väikese patsiendi jaoks.

Ootame teid rõõmuga!

Hambakroon, selle valmimine ja paigaldamine

Hambakroon on hambalaboris või freesmasinas valminud hambaprotees, mis kinnitub kas oma hambastruktuuridele või eelnevalt paigaldatud implantaadile (ehk tehisjuurele).

Millisest materjalist hambakroon tehakse?

Periodent hambakliinikus paigaldame vaid täiskeraamilisi või tsrikooniumkroone. Kasutame vaid neid materjale, mis on oma tugevaid ja esteetilisi omadusi tõestanud.

Keraamiline hambakroon

Täiskeraamiline hambakroon on pressitud keraamikast ehk portselanist (portselankroon), sellel ei ole metallkarkassi. Täiskeraamilised kroonid näevad välja kõige loomulikumad, kuna keraamika laseb valgust läbi ja on naturaalse hambaemailiga praktiliselt identne. Nende eelisteks on kõrge esteetika, hüpoallergeensus ja vastupidavus. Enamasti paigaldatakse sellised kroonid eesmistele lõikehammastele, kus on hamba kaunis välimus kõige tähtsam.

Tsirkooniumkroon

Tsirkooniumkroon on tehtud tsirkooniumdioksiidist – tsirkooniumi kristallilisest oksiidist, mis on valget värvi. Tsirkooniumkroonid on palju vastupidavamad kui keraamilised ja metallokeraamilised kroonid. Tsirkooniumkroonid on hüpoallergeensed, ülitugevad ja väga loomuliku välimusega. Neid kasutatakse ka implantaatidel. Neid saab asetada nii eesmistele kui ka külgmistele hammastele.

Hammaste kroonimine

Hambakliinik Periodent kasutab hambaproteesimisel kaasaegset CAD/CAM (Computer Aided Design/Computer Aided Manufacturing) tehnoloogiat. Selle tehnoloogia abil toimub proteeside digitaalne modelleerimine ja automaatne freesimine.

CAD/CAM-tehnoloogia eelised hambaproteesimisel:

• tehnoloogia abil valmivad väga täpsed ja hästi suhu sobivad hambaproteesid, sealhulgas hambakroonid ja sildproteesid;
• suuõõne digitaalne skaneerimine on patsiendi jaoks palju mugavam kui traditsioonilised hambajäljendid;
• tehnoloogia kasutamine säästab patsiendi aega ja raha.

Kroonide ja muude hambaproteeside valmistamiseks kasutame meie kliinikus asuvat Cerec tehnoloogiaga freesmasinat või hambalabori erilahendusi.

Kaasaegne 3D CAD/CAM ja Cerec tehnoloogia võimaldab Periodent hambakliinikus valmistada ja paigaldada hambakroone teatud juhtudel vaid ühe visiidiga.

Hamba kroonimine toimub nii:

• Enne proteesimist peab olema välja ravitud kaaries ning võimalik igeme- ja hambajuurepõletik. Lisaks on tungivalt soovitatav teha professionaalne hammaste puhastus.
• Kõigepealt valmistab arst hamba ette ehk toimub hamba preparatsioon (hamba pealiskudede lihvimine).
• Seejärel skaneeritakse suud kaameraga – valmib digitaalne jäljend hambast.
• Spetsiaalses arvutiprogrammis valmib hambast 3D-rekonstruktsioon.
• Kui 3D-mudel sobib, siis saadab arst andmed Cerec freesmasinasse (mis asub siinsamas meie kliinikus), kus kujundatakse ja freesitakse valmisprotees.
• Alternatiivne variant on saata digitaalne jäljend hambalaborisse, kus proteesi valmistamisega tegeleb hambatehnik. Kui protees on valmis, saadab labor proteesi hambakliinikusse tagasi. Selline protsess võib võtta mitu päeva aega.
• Lõpuks toimub hambakrooni paigaldamine – arst tsementeerib hambakrooni oma kohale.

Teatud juhtudel peab arst ikkagi võtma tavalise analoogjäljendi ja saatma selle hambalaborisse, kus hambatehnik valmistab keraamilise või tsirkooniumkrooni.

Millal on hambakroon näidustatud?

Hambakroone võib kasutada järgmistel juhtudel:

• Kui kahjustunud ja/või juureravitud hammas on vaja taastada.
• Kui on puudu üks või rohkem hambaid ja on otsustatud kasutada sildproteesi. Sellisel juhul pannakse kroonid kõrvalhammastele, mis on sisuliselt sildproteesi tugihambad.
• Kui puuduv hammas asendatakse implantaadiga ning selle peale kinnitatakse hambakroon.

Allpool räägime täpsemalt, millised on kahjustused ja probleemid, mille korral tekib vajadus katta olemasolev hammas hambakrooniga.

1. Kui hammas on niivõrd lagunenud, et plommist enam ei piisa

Kui hambaga on olnud regulaarselt probleeme, millega on kaasnenud sage täidise väljavahetamine, võib ühel hetkel olla näidustatud pigem hambakrooni kui uue plommi paigaldamine. Seejuures oma hamba taastamine krooniga eeldab, et alles on jäänud tugev ja ravitud hambajuur. Kui oma hambakrooni (ehk hambaosa, mis ulatub igemest väljapoole) on alles väga vähe, siis kinnitatakse laboris valminud hambakroon hambajuure sisse paigaldatud tihvtile.

Kas mõttekam on paigaldada hambaplomm või on targem valik hamba kroonimine, oskab öelda hambaarst. Kõik oleneb sellest, kui ulatuslik on hambastruktuuri kahjustus ja kui sageli on kaebusi.

2. Kui hammas on suremisjärgus

Hamba n-ö suremine ei ole tegelikult nii traagiline, nagu kõlab. Küll aga võivad ilma hambaarsti abita olla hamba suremise sümptomid rasked ja viia isegi hamba kaotuseni. Hamba suremisele eelneb põletik, mis on läbistanud hamba kuni pulbini, kus asuvad närvid ja veresooned. Kõigepealt tekib elusa hambanärvi põletik ehk pulpiit. Kui hambanärvipõletikku õigel ajal ei ravita, siis üldjuhul hambanärv kärbub ehk hammas sureb. Edasi võivad mikroobid jõuda hambajuuretipu kaudu ka hammast ümbritsevasse kudedesse. Sellist kaariese tüsistust on nimetatud periodontiidiks (loe täpsemalt kaariese arengu erietappidest).

Nii pulpiit kui ka periodontiit võivad kulgeda ägeda valuga, aga ka krooniliselt st praktiliselt ilma sümptomiteta. Surnud hamba puhul on märgata hambavärvi muutust. Hammas läheb tumedaks, kuna hambanärvi surres katkeb vereringe. Kui kahtlustad, et hammas hakkab surema, võta kindlasti oma hambaarstiga ühendust.

Nii pulpiidi kui ka periodontiidi puhul on vajalik hamba juureravi. Kuna juureravitud hambas ei ole enam verevarustust, muutub see hapramaks ja selle eluiga on lühem kui elusal hambal. Seepärast on soovitatav juureravitud hambale paigaldada hambakroon, mis kaitseb hammast hävimise eest.

3. Kui hammas on ära murdunud

Trauma võib tabada igaüht. Õnnetuse juhtudes ei pruugi ära tulla kogu hammas, mis tähendab, et võib alles jääda küllaldaselt hambastruktuuri, millele on võimalik paigaldada hambakroon.

Ükskõik, milline on trauma, säilita väljakukkunud või murdunud hammas niiskes keskkonnas (nt piimas või füsioloogilises lahuses, äärmisel juhul hoia hammas põses sülje sees) ja ära puuduta haava kohta suus. Olenevalt olukorrast võib olla veel võimalik hammas isegi tagasi istutada. Aeg on igal juhul kriitiline. Kindlasti võta esimesel võimalusel ühendust hambaarstiga.

4. Kui hamba värvus on muutunud

Terve naeratus on oluline osa igaühe heaolust, mis tähendab, et kui mõnda hammast tabab värvimuutus, võib hambakrooni paigaldamine olla näidustatud. Elu jooksul hambad kuluvad ja see võib tekitada jäädavaid plekke või muuta hambad teistest mitme tooni võrra erinevaks.

Värvimuutus võib olla märk tõsisemast probleemist. Ka sellisel juhul soovitame konsulteerida oma hambaarstiga. Spetsialist teab öelda,

• kas hammast oleks võimalik valgendada,
• kas patsient saab ise värvuse heaks midagi teha,
• kas võib või isegi peab hammast kroonima.

Millised probleemid võivad tekkida seoses kroonidega?

Ebamugavustunne või tundlikkus peale krooni paigaldamist

Sinu äsja kroonitud hammas võib olla kohe pärast protseduuri tundlik. Kui kroonitud hambal on veel närv sees ja ta on nii öelda elav hammas, võib tekkida mõningane kuuma- ja külmatundlikkus. Sinu hambaarst võib soovitada kasutada tundlikele hammastele mõeldud hambapastat. Valu või tundlikkus, mis tekib kokku hammustamisel, tähendab tavaliselt seda, et kroon on liiga kõrgel. Kui see on nii, siis võta ühendust oma hambaarstiga, et ta saaks probleemi kiiresti lahendada.

Hambakrooni tükk murdus ära

Sellise olukorra puhul peab hindama kogu krooni struktuuri. Ajutine lahendus on ära murdunud osa lihvimine või taastamine komposiitmaterjaliga, kuid suure tõenäosusega tuleb kroon ikkagi välja vahetada.

Igemepõletik krooni ümber

Mõnikord jääb peale hambakrooni paigaldamist kinnitustsement krooni alt puhastamata, mis võimaldab bakteritel koguneda ja krooni serva all paljuneda. Sellise situatsiooni korral võib ige reageerida põletikuga, mille tulemusena muutub ige punakaks ja valulikuks. Võib tekkida igeme veritsus hammaste harjamisel või igeme õrnal puudutamisel.

Samuti võib igemepõletik esineda, kui hambakrooni servad on liiga tugevasti igemeservast allapoole viidud, mis põhjustab bioloogilise laiuse rikkumist. See omakorda tähendab, et igemel ei ole piisavalt ruumi ja kujuneb põletikuline reaktsioon.

Kui tunned, et sul esineb krooni ümber igemepõletik, siis võta kindlasti ühendust oma hambaarstiga.

Hambakroon tuli ära

Vahel juhtub, et hambakroon tuleb ära. Põhjuste seas on alloleva hamba lagunemine ja krooni paigaldamiseks kasutatud tsementeeritava materjali lõdvenemine.

Kui sinu hambakroon tuli ära, puhasta kroon ja oma allesjäänud hamba struktuurid. Võta kohe hambaarstiga ühendust. Sõltuvalt olukorrast saab hambaarst krooni uuesti tagasi tsementeerida. Kui see ei õnnestu, siis tuleb uus hambakroon teha või kaaluda hoopis teist ravivarianti.

Tume joon kroonitud hamba igemepiiri kõrval

Tume joon sinu kroonitud hamba igemepiiri kõrval on normaalne, eriti kui sul on metallokeraamiline kroon. See tume joon on lihtsalt hambakroonis kasutatud metall, mis kumab läbi keraamilise osa. Kuigi see ei ole tervise seisukohast probleem, on tume joon esteetiliselt vastuvõetamatu ja sinu hambaarst peab võib-olla krooni asendama, kasutades täiskeraamikat või täistsirkooniumit.

Kaariese teke hambakrooni all

Pärast krooni tsementeerimist tuleb järgida head suuhügieeni, sest krooni ja hamba vaheline liitekoht võib olla heaks bakterite kogunemiskohaks, mille tulemusena võib tekkida hambakaaries, mis põhjustab kroonialuse hamba lagunemist. Lisaks võib bakterite ja nende toksiinide hulga suurenemine igeme piiril sageli põhjustada igemepõletikku – või veelgi hullem – parodontiiti.

Kui soovid sellist probleemi vältida, järgi head suuhügieeni, harja hambaid kaks korda päevas ja kasuta regulaarselt hambaniiti. Hammaste harjamisel pead veenduma, et harjad efektiivselt ka krooni piirkonda, et vältida bakterite paljunemist.

Kui kaua hambakroonid kestavad?

Keskmiselt kestavad hambakroonid 10 kuni 15 aastat. Krooni eluiga sõltub sellest, kui suure kulumisega kroon kokku puutub, ning sellest, kui hästi järgid häid suuhügieeni tavasid. Lisaks sõltub krooni eluiga sinu isiklikest suuga seotud harjumustest – hammaste krigistamine, küünte närimine, hammaste kasutamine pakendi avamiseks jt.

Kas kroonitud hammas nõuab erilist hoolt?

Kuigi kroonitud hammas ei vaja erilist hoolt, pea siiski meeles, et see ei tähenda, et hammas on lagunemise või igemehaiguste eest kaitstud. Seetõttu jätka heade suuhügieeni tavade järgimist, sealhulgas hammaste harjamist vähemalt kaks korda päevas, hambaniidi kasutamist iga päev – eriti krooni piirkonnas, kus ige ja hammas kokku puutuvad. Lisaks võib kasutada loputamist suuveega vähemalt kord päevas.

Hambaproteeside hüvitis hambakrooni paigaldamiseks

Periodent hambakliinik on Haigekassa partner, seega saad meie juures hambakrooni või mõne muu hambaproteesi paigaldamiseks kasutada hambaproteeside hüvitist. Eesti riik toetab abivajajaid 260 euroga, mida saab kasutada kolme aasta jooksul. Kui alates proteesihüvitise kasutamisest täitub kolm aastat, saab patsient uuesti kasutada järgmise 3-aastase perioodi proteesihüvitist. Hüvitise summa arvestatakse raviarvelt maha hambaarsti juures teenuse eest maksmise ajal.

Kodune hammaste valgendamine

Kõik hammaste valgendavad tooted sisaldavad valgendavat ainet (agenti), mis loob valgendava tulemuse keemilise reaktsiooni kaudu. Kodus hammaste valgendamiseks kasutatakse tavaliselt vesinikkarbonaati, mis reageerib suuõõne niiskusega. Reaktsiooni tulemusena eemalduvad hammastelt pigmendilaigud ja hambad saavad valgeks.

NB! Valgendav aine mõjub vaid oma naturaalsetele hammastele. Täidised ja kroonid värvitooni ei muuda. Sellega seoses on vaja pöörata tähelepanu esihammaste täidistele, kroonidele ja sildadele, kuna pärast valgendamist on need ilmselt tumedamad kui oma hambad. Sellisel juhul oleks hea pärast hammaste valgendamist värvi ühtlustamiseks need vahetada.

Selles artiklis kirjeldame lähemalt, kuidas toimub hammaste valgendamine hambaravikliinikus. Kui aga soovid oma hambad valgeks saada kodustes tingimustes, siis loe blogi: hammaste valgendamine kodus.

Hammaste valgendamine – kellele ja miks?

Hammaste valgendamine iluprotseduurina on pakkunud inimestele huvi juba sajandeid, sest valget ja tervet naeratust on peetud pikka aega ka üheks iluideaaliks.

Igal inimesel on oma loomulik hambatoon, mis võib olla ka kollakas või hallikas. Lumivalge hambatoon on haruldus, mida paljudel inimestel pole võimalik saavutada isegi väga hoolika puhastamise ja õige toitumise korral. Sageli mõjutab hammaste värvust ka elustiil, nt liigne kohvi tarbimine või suitsetamine.

Neile, kes ihkavad siiski valget naeratust, on tänapäeval olemas väga hea võimalus – hambavalgendus. Hammaste valgendamist saab teha nii kodustes tingimustes kui ka teenusena hambakliinikus. Kirjeldame lähemalt erinevaid variante, kuidas hambad valgeks saada.

Kuidas hammaste valgendamine toimub?

Selleks, et hammaste valgendamine üldse teoks saaks, on tarvis valgendavat ainet (agenti), mis loob valgendava tulemuse keemilise reaktsiooni kaudu. Kliinikutes tehtava protseduuri puhul kasutatakse ka reaktsiooni kiirendajat, tänu millele tulemus on märkimisväärne ja kohene.

1) Valgendav aine

Võib kasutada üht järgmistest ainetest (tavaliselt hammastele kantava geeli kujul):

• Vesinikperoksiid (tõhusam, kuid võib tekitada tundlikkust). Tavaliselt kasutatakse kliinikus tehtavatel protseduuridel, kuid lahjemaid variante võib kasutada ka kodus.
• Vesinikkarbamiid (vähem tõhus, kuid üldjuhul ei tekita tundlikkust). Kasutatakse rohkem kodus, nt öise valgendamise puhul, mis tähendab, et geel võib olla hammastel pikema perioodi jooksul.

NB! Valgendav aine mõjub vaid oma naturaalsetele hammastele. Täidised ja kroonid värvitooni ei muuda.

2) Reaktsiooni kiirendaja

Selleks et geel aktiveeruks ja keemiline reaktsioon toimuks kiiremini, on vaja aktivaatorit. Selleks võivad olla:

• ZOOM-lambi valgus (hammaste fotovalgendus)
• Laserkiirgus (hammaste laservalgendamine)

Kuidas hammaste fotovalgendamise protseduur välja näeb?

Suu peab protseduuri läbiviimiseks olema hoolikalt ette valmistatud, kuna kasutatakse valgendava aine (tavaliselt vesinikperoksiidi) kõrget sisaldust.

• Kõigepealt puhastatakse hambad spetsiaalse pastaga, et eemaldada kogu katt.
• Igemed kaetakse kaitsegeeliga ja hambad isoleeritakse ülejäänud suust, et vältida igemekahjustusi.
• Seejärel kantakse hammastele valgendusgeel, mille aktiveerivad ZOOM-lambi valguskiired. LED-valgus kiirendab valgendusgeeli keemilise reaktsiooni.
• Protseduuri jooksul tehakse kolm või neli 15-minutilist valgendus-sessiooni, mille vahel on väikesed pausid.
• Pärast protseduuri annab arst juhised võimaliku ajutise ebamugavuse leevendamiseks ning tulemuste säilitamiseks.
• Hammaste ZOOM valgendamise visiit kestab 1,5–2 tundi.

Kas ZOOM valgendus on ohutu ka tundlikele hammastele?

Tänu reguleeritavale LED-lambile ja igemekaitsegeelile on protseduur ja selle järgnev periood pea täielikult valutu. ZOOM valgendamine on ohutu, see ei kahjusta igemeid, limaskesta ega hambaemaili.

Uuringute põhjal ei esine 99% patsientidest hammaste tundlikkust või esineb väga vähesel määral. Isegi kui seda harva juhtub, siis võib arst lisada protseduuri ajal tundlikkusevastast geeli, mis parandab olukorda kohe. Vajadusel antakse seda geeli ka patsiendile koju kaasa.

Peale selle saab valgendusgeelile lisada ka hambaid tugevdavat fluoriidi, seega on ühel protseduuril kaks tulemust: valgendamine ja emaili tugevdamine.

Millist hambavalu esineb?

• Kerge hetkeline tundlikkus magusa/hapu või külma/kuuma toiduga kokkupuutel – märk algavast kaariesest ehk ilmselt on tekkinud pindmine hambaauk. Tavaliselt see valu kaob, kui hammas enam toiduga kokku ei puutu.
• Valulik pikaajalisem tundlikkus magusa/hapu või külma/kuuma toiduga kokkupuutel tähendab, et kaaries on juba sügav, kuid ilmselt hambanärvi põletikku veel ei ole. Selline tundlikkus võib samuti olla märk igemete taandumisest, mis on tekkinud näiteks liiga tugevast hammaste harjamisest.
• Hammast läbistav väga tugev pidev valu – tõenäoliselt on tegemist hambaauguga, mis on hambanärvi ligidal või mis on juba jõudnud pulbini, kus asub hambanärv. Kui hambapõletik (ehk hambanärv sai kahjustatud) on juba tekkinud, siis on juureravi vajalik.
• Pulseeriv hambavalu võib olla märk sügavast hambaaugust, tavaliselt on siis juba tekkinud elusa hambanärvi põletik (pulpiit). Pulseeriv hambavalu esineb ka hambakrigistajatel.
• Hambavalu hambale vajutamisel esineb ägeda periodontiidi või ägestunud kroonilise periodontiidi puhul. Periodontiit on hamba juuretipu põletik surnud hambanärvi puhul. Lisaks valule võib tekkida “kõrge hamba” tunnetus ja pehmete kudede paistetus.
• Terav hambavalu hambale vajutamisel või selle puudutamisel viitab ilmselt traumale. Näiteks siis, kui hammustamisel esineb hetkeline torkav valu, mis kaob suu avamisel, on suurema tõenäosusega tegemist hammast läbistava mõraga, mis ulatub ka juurteni. Sellisel juhul hammast päästa ei õnnestu.
• Ebamäärane pidev tuim ja tugev hambavalu, millega kaasneb ka põseturse ja vahel ka palavik – tegemist on abtsessiga ehk mädase pehmete kudede põletikuga. Sellise seisundiga peab kohe hambaarsti juurde pöörduma.
• Valusad tagumised igemed – tarkusehambad võivad olla lõikumisfaasis. Kui valu on pigem tugev ja püsiv, võib põhjuseks olla perikoroniit ehk pooleli lõikunud hammast katva igeme (mädane) põletik. Loe tarkusehammastest ja nendega seotud probleemidest ja lahendustest.
• „Paksud” ja tundlikud igemed – kui igemevalu on pikaajaline ja sellega kaasneb näiteks igemete veritsus ja halb hingeõhk, siis on see märk igemepõletikust või algavast parodontiidist. Parodontiit on raskekujuline igemehaigus, mille ravimata jätmisel võib inimene hambad kaotada. Samas kui ige on valulik ja veidi paistes vaid mõned päevad, siis ilmselt sai limaskest süües traumeeritud ning see paraneb ilma hambaarsti abita.

Hambavalu leevendamine

Sageli on hambavalu puhul esimene lahendus võtta valuvaigisteid. Rohud, nagu ibuprofeen ja paratsetamool, võivad valu leevendada ja ka põletikku alandada, kuid need on valu ja terviseprobleemiga tegelemisel pigem ajutine lahendus.

Kui sümptomid viitavad igemepõletikule, siis üldjuhul on see korraliku suuhügieeniga välja ravitav. Loe täpsemalt, milline peaks olema õige hambapesu. Lisaks aitab sümptomeid leevendada igemepõletiku looduslik ravi.

Kui tegemist on traumaga, on oluline tegutseda kiiresti. Võta ühendust oma hambaarstiga! Hambaarst võib võtta su erandkorras vastu ja osutada abi või suunata hambakirurgi juurde. Erakorralise vastuvõtuga tegelevad hambakirurgid töötavad  suuremates hambaravikeskustes.

Kas looduslikud vahendid võivad aidata hambavalu vastu?

Kahjuks pole hambavalu ravi efektiivsust looduslike ravimitega teaduslikult tõestatud. Kui aga hammas valutab, on inimene valmis tegema kõik endast oleneva, et piinast vabaneda. Ravimtaimede tõmmisega loputused või paiksed kompressid võivad mõnevõrra hambavalu leevendada. Näiteks võib loputamiseks kasutada salvei, pune, tammekoore, kummeli ja saialille tõmmiseid. Hambapealsete paiksete kompresside jaoks võib kasutada taruvaigu või eeterliku õliga vatipadjakesi.

Kokkuvõte

Ükskõik mis hambavalu puhul tasub olla tähelepanelik ja panna kirja aeg hambaarstile, sest regulaarne hambavalu ja tundlikkus on sageli märk probleemist, mis võib mingil hetkel muutuda tõsisemaks. Hambaarstilt saad teada, kas on vaja kiiret tegutsemist ja mida on võimalik teha seni, kuni avaneb võimalus hammaste olukorda hinnata.

Hambavahede puhastamine

Hambavahede puhastamine tuleb ette võtta vähemalt üks kord päevas (soovituslikult õhtul enne magamaminekut). Selleks sobib üldjuhul hambaniit või hambavahede puhastaja (spetsiaalne harjake). Harvematel juhtudel kasutatakse hambavahede veesurvepesurit. Seda, milline variant valida, soovitab täpsemalt hambaarst või suuhügienist.

Kindlasti tasub silmas pidada, et kui alustate hambavahede puhastamisega esimest korda, siis võivad igemed olla esialgu õrnad ning veritseda. See võib olla igemepõletiku tunnus ja taandub siis, kui suuhügieen paraneb.

a. Hambaniit

Kuidas hambaniiti kasutada?

Võta 25–30 sentimeetri pikkune lõik hambaniiti, keera nimetissõrmede ümber ja pinguta suurte sõrmede abil, pigista niit ettevaatlikult hammaste vahele ning tõmba mööda hamba külge välja. Iga hambavahe tuleb niidiga puhastada kaks korda – kõigepealt ühe hamba pool ja siis teise hamba pool. Vajadusel võib samas hambavahes protseduuri korrata.

NB! Hambavahede hambaniidiga puhastamine toob paremaid tulemusi, kui seda teha just enne hammaste hambaharjaga pesemist ja mitte pärast (seda kinnitab hiljutine uuring). Niiviisi eemaldab hambaniit algul hammaste vahelt toidujäägid ja seejärel puhastab hambahari efektiivsemalt hammaste pinnalt kogu katu.

Milline hambaniit valida?

Meie soovitame Oral B või Nano Whitening hambaniiti. See on peenike ja mahub kõige väiksematesse vahedesse, lisaks on sellel värskendav piparmündi maitse.

Hambapasta koostis – millele tähelepanu pöörata?

Hambapasta koostis peidab endas mõisteid, mille kohta on kasulik rohkem teada – nendeks on näiteks fluoriid, ksülitool, abrasiivsus ja SLS.

Fluoriid hambapastas

Üks oluline ja sageli ka vaidlusi tekitav küsimus on kas soetada endale fluoriidivaba hambapasta või on hammaste tervisele kasulikum siiski fluoriidiga hambapasta?

Hambaarstid soovitavad just fluoriidi sisaldavat hambapastat. Uuringud näitavad, et fluoriidiga hambapasta kasutamine soodustab hambaemaili remineraliseerumist, millega suureneb hammaste vastupanu happerünnakule. Ehk fluoriid tugevdab hambaid, aitab ära hoida kaariese teket ning pärsib mikroobide ainevahetuskiirust, takistab katu moodustumist mõne aja jooksul peale hammaste harjamist. Hambapastad sisaldavad tavaliselt järgmised fluoriühendid: naatriumfluoriidi (NaF), harvem tinafluoriidi (SnF2).

Siiski tasub silmas pidada, et fluoriidi peab hambapastas olema lubatud piirides, sest liigne kogus organismis ei ole hea, eriti juhul, kui fluori sisaldab rohkesti ka kohalik joogivesi. Fluoriidi normkogus täiskasvanu hambapastas on 1450–1500 ppm.

Ksülitool hambapastas

Ksülitool on looduslik magusaine, mida peaks hambapasta sisaldama vähemalt 10% ulatuses, sest see ergutab süljeeritust, ei luba suu pH-l langeda ja aitab ennetada hambakaariese teket. Seega ksülitooliga hambapasta on hea valik. Küllap on paljud meist kuulnud, et kui hambaid ei ole võimalik parasjagu pesta, siis võiks pärast sööki närida ksülitooli sisaldavat närimiskummi.

Abrasiivsus

Abrasiivsus ehk RDA – tähendab hambapasta lihvivaid, poleerivaid omadusi. Madala abrasiivsusega hambapasta (RDA 0–70) on leebe, mis tähendab, et sellel ei ole hambaid kulutavaid ega tundlikkust tekitavaid omadusi. Sellist pastat soovitatakse kasutada siis, kui hambad on ülitundlikud, hambakaelad on paljastunud või lapse kasvueas, kui hambaemail alles tugevneb.

Kõrge abrasiivsusega pastad on loodud tugeva hambakatu eemaldamiseks või hammaste valgendamiseks. Kindlasti ei tohiks neid kasutada üle kahe nädala järjest, sest see võib viia hambaemaili kulumiseni ning kahjustusteni. Pasta valikul tuleb erilist tähelepanu pöörata abrasiivsuse koefitsiendile – ideaalis ei tohiks RDA ületada 80. Pastasid, mille RDA on alla 70, on madala abrasiivsusega. RDA üle 100 – väga abrasiivne.

Vahustav aine (SLS)

SLS (sodium lauryl sulfate) – naatriumlaurüülsulfaat on lihtsas keeles vahend, mis ajab pasta vahutama. Võimalusel on mõistlik valida pigem hambapasta, mille koostises SLS-i ei ole, kuna see ärritab limaskesta. SLS ei sisalda näiteks kvaliteetsed Curaprox hambapastad.

Valgendav hambapasta – ohutu või mitte?

Tihti huvitab patsiente küsimus, kas hambapasta võib hambaid tõesti valgendada. Hambaarsti vastus on ühemõtteline: ei. Pasta ei saa valgendada hambatooni ehk muuta hambaemaili värvi. Valgendav hambapasta puhastab hambakattu ja õrnu plekke hamba pinnalt, tänu millele tekib valgendav efekt.

Valgendav hambapasta muudab hambaid heledamaks peamiselt tänu pehmete abrasiivsete osakeste mehaanilisele toimele (abrasiivpastad) ja/või tänu ensüümilisandite aktiivsusele (aktiivsete ensüümilisanditega pastad).

Abrasiivpastad

Abrasiivpastad toimivad hambaemailile mehaaniliselt, puhastades seda mustusest, plekkidest, toidujääkidest. Poleerimisosakesed võivad olla erineva suurusega – mida suuremad nad on, seda suurem on pasta abrasiivsus ja selle tõhusus. Tõhusas valgenduspastas ei ole abrasiivsuse koefitsient RDA madalam kui 75–80 ühikut.

Hambaarstid usuvad, et märgatavate tulemuste saavutamiseks on parem valida hambapasta ilma jämedate abrasiivideta, sest väga abrasiivne pasta võib hambaemaili liigselt hõõruda. Mida abrasiivsem on hambapasta, seda enam saab loomulik hambastruktuur häiritud. Hambapasta abrasiivsus peaks olema minimaalne, kuid tagama hammaste puhtuse. Seega on parem kasutada hambapastasid, millel on madal abrasiivsus ja mis suudavad hambaid puhastada õrnalt.

Ensümaatilised hambapastad

Ensümaatilised hambapastad toimivad keemilise reaktsiooni kaudu. Sellistes hambapastades sisalduvad aktiivsed ained lahustavad pigmenti ja kattu, muutes hambapinna heledamaks. Nii saavutatakse valgendav efekt.

Hea hambapasta soovitust on kõige parem küsida hambaarstilt. Enne valgendamiskuuriga alustamist võiks käia hambaarsti juures ja selgitada välja võimalikud vastunäidustused. Ainult nii saab vältida soovimatuid keemilisi reaktsioone ja hambaemaili kahjustusi.

Samuti tuletavad hambaarstid meelde, et valgendamine toimub kuurina. Pärast igat kuuri tuleb hambaid tugevdada fluoriidi ja kaltsiumiühendeid sisaldavate pastadega. Kehv suuhügieen, suitsetamine, värviliste jookide (must tee, kohv) sagedane tarbimine rikuvad valgendamise tulemust.

Kas hambapasta maitse on oluline?

Oleme harjunud, et klassikaline hambapasta on enamasti värskendava piparmündi maitsega ja ajab suu kergelt õhetama, vahel isegi kipitama.

Kuid kaasajal on hoopis rohkem võimalusi ning iga hambapesu ei pea tunduma eelmisega täpselt samasugune. Miks mitte nautida hambapesu ajal hoopis virsikumaitset või magusat arbuusi?

Hambapastade valik on tõeliselt lai, kuid soovitame valida oma igapäevane hambapasta teadlikult just selle põhjal, milline on hetkel sinu suutervis ja millist tulemust soovid (tundlikkuse vähendamine, kaariese ennetamine, emaili tugevdamine, valgendamine jne). Kui sa ei tea täpselt, millist valikut teha, siis aitab sind otsuse tegemisel hambaarst.

Miks juurepõletik tekib?

Kaugele arenenud kaariese tõttu jõuavad mikroobid hambasisemusse (hambapulp), kus asuvad närvid ja veresooned. Selle tulemusena areneb pulpiit ehk elusa hambanärvi põletik.

Kui pulpiiti õigel ajal ei ravita, jõuavad mikroobid läbi juuretipu hammast ümbritsevatesse kudedesse. Seda põletikku nimetatakse periodontiidiks.

Enamasti tekib juureravi vajadus kaariese olemasolust, mis sõltub omakorda suurel määral suuhügieenist. Mõistagi on korralik suuhügieen probleemide ennetamiseks äärmiselt oluline. Kuid alati ei pruugi juurepõletik olla katkiste hammaste probleem. Näiteks võivad tekitajaks olla traumast põhjustatud hambamõrad või murdumine.

Kuidas aru saada, et hammas vajab juureravi?

Esimene tundemärk on pea alati hambavalu. Tajutav tunne on vägagi spetsiifiline, mistõttu on sellest ka üsna lihtne aru saada.

Kuna hambapõletik võib kulgeda nii ägedalt kui ka krooniliselt, jõuavad inimesed juureravi spetsialisti kabinetti erinevatel põletiku arenemise etappidel.

Pulpiit (hambanärv on elus)

• Elusa hambapõletiku puhul on hammas sooja- ja külmatundlik. Hammastest võib läbi käia ka ebameeldiv valusööst. Samuti võib valu tabada öösiti või muudel hetkedel, mil hammas toidu ega joogiga otseselt kokku ei puutu. Edasi võib elusa hambanärvi põletiku korral tekkida intensiivne valu, mis levib silmadesse ja meelekohtadesse. Tavaliselt jõuab selliste sümptomitega patsient juba hambaravi kabinetti, kus teostatakse juureravi.
• Kui aga elusa hambanärvi põletik kulgeb krooniliselt, võib inimene valu mitte tunda ning hambanärv kärbub (st hammas „sureb“) aja jooksul ilma sümptomiteta.

Periodontiit (hambanärv on surnud)

Kui hammas on surnud ja juureravi ei ole tehtud, siis leiab põletikuline protsess aset juba hambajuuretipus ja hambaid ümbritsevates kudedes. See protsess võib samamoodi olla äge või krooniline.

• Ägeda periodontiidi puhul on valu tugev, pidev ja tuikav. Algul saab inimene aru, milline hammas valutab. Hiljem on põletik juba nii ulatuslik, et valutab terve piirkond ja inimene ei suuda nimetada konkreetset hammast, mis tekitab valu. Selliste sümptomitega pöördutakse juba hambaarsti juurde, kus juureravi on vältimatu.
• Kroonilise periodontiidi puhul annab juureravi vajadusest märku see, et süües-juues on tunda valu või ebamugavust (eriti hambale vajutamisel). Hamba ümber võib esineda ka paistetust ja punetust. Igemele võib tekkida mädapunn. Sellised sümptomid ei ole kuigivõrd ägedad ja inimene võib hambaarsti visiidiga venitada. Kindlasti tasub silmas pidada, et ka selliste sümptomitega on vaja võimalikult kiiresti tulla hambaarsti juurde –  põletikuline protsess on tarvis kõrvaldada, sest see võib muidu viia tõsisemate tüsistusteni.

Nende probleemide ennetamiseks soovitame käia suuhügienisti või hambaarsti juures regulaarses kontrollis. See aitab ennetada juurepõletikku või tekkinud probleemile võimalikult varakult jälile saada. Seda isegi siis, kui patsient tavapäraseid sümptomeid ise ei märka.

Mida juureravi tähendab ja kuidas seda tehakse?

Juureravi eesmärk on lihtne — kõrvaldada tekkinud põletik. Nagu eespool mainitud, siis võib põletik esineda nii surnud kui ka elusa hamba puhul.

Parim on, kui ravi teostab juureravile spetsialiseerunud hambaarst, kellel on piisav kogemus ja kvalifikatsioon, et see keeruline ja aeganõudev protseduur läbi viia.

Juureravi ehk teisisõnu endodontia tegeleb hamba sisemuse raviga, mille eesmärk on infitseeritud juurekanalisüsteemi puhastamine, desinfitseerimine ja juurekanalite tihedalt täitmine, et vältida põletiku kordumist.

Endodontia raviplaan koosneb kolmest etapist:

1) Juurekanalite puhastamine ja desinfitseerimine. Protseduur viiakse läbi spetsiaalsete aparaatide ja instrumentidega. Kuna hambas võib olla mitu juurekanalit, siis on kanalite leidmine ja puhastamine aeganõudev ja keeruline.

2) Juurekanalite tihedalt täitmine vastava materjaliga.

3) Hamba taastamine täidise või krooniga. Pärast juureravi on soovitatav siiski paigaldada hambakroon. Kaasaegse Cereci tehnoloogia kasutamine võimaldab Periodent hambakliinikus valmistada hambakroone vaid ühe visiidiga. See toimub nii, et suusisese kaameraga tehakse esmalt hambast digitaalne jäljend, seejärel valmistatakse hambast spetsiaalses arvutiprogrammis 3D-rekonstruktsioon, mille abil valmib ajutine või lõplik kroon.

 Juureravi mikroskoobiga on täpne ja tõhus

Mikroskoopi kasutatakse nii hambakaariese, igemehaiguste kui ka hambajuure raviks, samuti proteetikas ja suukirurgias. Mikroskoobiga tehtav juureravi muudab selle protseduuri tunduvalt tulemuslikumaks.

Juureravi võib osutuda esialgu kavandatust keerukamaks. Mikroskoobiga juureravi võimaldab ravida põletikulisi hambajuuri tunduvalt täpsemalt ja parema kvaliteediga, sest mikroskoop avab ligipääsu sinna, kuhu inimsilm ei küündi.

Miks juureravi mikroskoobiga on vajalik ja kasulik:

• Hambapind on tööpinnana väike, mistõttu jäävad olulised detailid inimsilma jaoks märkamatuks. Mikroskoobiga on võimalik hambapinda mitmekümnekordselt suurendada ning näha seal silmale nähtamatuid detaile.
• Varieeruv juurekanalite arv (enamasti ühest neljani, kuid võib olla ka rohkem) ja juurekanalite ebareeglipärane kuju muudavad ravi üsna keerukaks protseduuriks. Mikroskoobiga juureravi aitab nõudlikes tingimustes võimalikult tõhusalt tegutseda. Nt ilma mikroskoobita ei pruugi hambaarst leida kõiki juurekanaleid või ei näe juurekanalis takistusi ja astmeid, mis raskendab kanali täielikku puhastamist ja täitmiseks ettevalmistamist.

Kas juureravi on valus?

Protseduur iseenesest ei ole valus. Ravile tulles kasutatakse sarnaselt teistele hambaraviprotseduuridele tuimastavaid süste. Esineda võib küll mõningast ebamugavustunnet, mida on tundnud ilmselt kõik, kes on kunagi hambaarsti juures hambaauke vms ravimas käinud. Lisaks võib pärast tuimastuse kadumist lühiajaliselt esineda igemete tundlikkust.

Kas juureravi saanud hammas võib valutada?

Pärast juureravi võib hammas tundlikuks muutuda. Kõigil seda ei juhtu, kuid vahel võib esineda isegi valu ja kerge paistetus. See ei tähenda, et ravi ei õnnestunud – mõnikord on selline lihtsalt patsiendi organismi reaktsioon. Tavaliselt kaovad niisugused sümptomid mõne päevaga.

Kui aga juhtub, et valu ei lähe üle ja turse muutub suuremaks, siis tasub pöörduda oma hambaarsti poole. Arst võib määrata antibiootikumid või kutsuda patsiendi tagasi visiidile. See juhtub iseäranis siis, kui inimesel oli enne juureravi alustamist pikaajaline krooniline põletikuline protsess.

Kui sul on tekkinud hambapõletik ning arsti hinnangul on selle ravimiseks vajalik juurekanalite ravi, siis arvesta sellega, et põletiku taandumine pärast protseduuri võtab aega. Pea silmas ka seda, et ravi tulemust tuleb kindlasti poole aasta möödudes kontrollida. Nõnda on võimalik ravi õnnestumist hinnata.

Mis on hambaprotees?

Hambaprotees on hambalaboris valmistatud protees, mis asendab kas puuduvat hammast (hambaid) või osa sellest.

Millal on hambaproteesid vajalikud?

Hambaproteesi võib vaja minna siis, kui:

• Puudub oma hammas või hambad. Sellisel juhul on suur valik erinevaid proteetilisi lahendusi, nt hambaimplantaat, sildprotees, totaalprotees, büügelprotees jne. Hambaproteesi valik on väga individuaalne ja sõltub konkreetsest olukorrast.
• Oma hammas on niivõrd kahjustatud, et seda ei saa hambatäidisega taastada. Sellisel juhul kasutatakse hambakroone, mis kinnitatakse oma hamba tugistruktuurile. Samuti on rangelt soovitatav hammas pärast juureravi kroonida.
• Oma hambal või hammastel on tugev esteetiline defekt, millest inimene soovib vabaneda (nt vale hambakuju, värvus, praod ja ebatasasused hambapinnal jne). Sellisel juhul tulevad appi hamba laminaadid või lumineerid.

Miks inimesed üldse oma hambaid kaotavad?

• Hammaste kaotuse kõige tihedamini esinevaks põhjuseks on kaugelearenenud raske igemehaigus ehk parodontiit. Selle haiguse arenemisel tekib hammaste kinnituskudede põletik, mille pikaajaline ravimata jätmine võib põhjustada hambaid toetava luu hävimise, igemete taandumise ning lõpuks hakkavad hambad loksuma ning langevad välja.
• Näidustus hamba eemaldamiseks. Hamba väljatõmbamise vajadus võib tekkida järgmiste olukordade tõttu:
  • Õigel ajal ravimata jäänud kaariese või trauma tagajärjel on hambakude ulatuslikult kahjustatud või seda ei ole piisavalt. Hambakrooni taastamine ei ole enam võimalik.
  • Põletikuline hammas ei allu juureravile või juureravi prognoos on halb.
  • Hambas esineb mõra, mis ulatub hambajuure pinnani. Tavaliselt juhtub see mingi kõva tüki ebaõnnestunud hammustamisel (hammas on katki hammustatud), kuid vahel võib juhtuda ka trauma tagajärjel.

Pole oluline, mis põhjustab hamba kaotuse – ära heida meelt! Tänapäeval on palju erinevaid võimalusi kaotatud hamba või hammaste asendamiseks. Olenevalt olukorrast ja patsiendi võimalustest on võimalik kasutada kas suust eemaldatavaid või mitte-eemaldatavaid hambaproteese.

Mis on hambaimplantaat?

Hambaimplantaat on enamasti titaanist kruvikujuline hamba tehisjuur, mis paigaldatakse lõualuusse kaotatud või eemaldatud hamba asemele. Implantaatide valmistamisel kasutatav titaan on organismiga hästi ühilduv ja üldjuhul allergilisi reaktsioone ei teki. Mõne aja möödudes moodustab titaan luukoega ühe terviku.

Implantaadi külge kinnitub pealisehitust kandev osa ehk abutment, mille külge omakorda kinnitub hambakroon või proteeside kinnituselemendid.

Millal on hambaimplantaadid näidustatud?

Hambaimplantaat on parim viis ühe või mitme kaotatud hamba või lausa kõigi hammaste asendamiseks.

Ühe või kahe hamba asendamiseks valmistatakse üks või kaks eraldiseisvat implantaati ja neile kinnitatakse kroonid.

Mitme hamba asendamise puhul saab implantaatidele kinnitata sildproteesi.

Kui alumises või ülemises hambakaares on puudu kõik hambad, siis saab suust eemaldatava proteesi (totaalprotees) asemel:

• valmistada implantaatidele püsivalt kinnituva hambasilla – selleks on vaja paigaldada hambakaarele neli või rohkem implantaati, kuhu kinnitatakse sild;
• kasutada ka suust eemaldatavat proteesi, mis lukustatakse kahele või enamale implantaadile.

Hambaimplantaadi eelised

• Edukalt paigaldatud hambaimplantaat ei erine välimuse poolest oma hambast. Ka tunnetuslikult on see peaaegu nagu oma hammas.
• Implantaat ei sega kuidagi sinu igapäevaseid tegevusi: söömist, hammustamist, suhtlemist ega ka naeratamist.
• Hea suuhügieeni korral on implantaat väga kaua kestev lahendus.
• Hambaimplantaat ei vaja erihooldust – hooldus peaks toimuma samamoodi nagu oma hammaste eest hoolitsemine (hambaharjaga puhastamine, hambaniidi või hambavaheharjakeste kasutamine).
• Võrreldes nt sildproteesi ja büügelproteesiga, jäävad implantaatide puhul kõrvalasuvad terved hambad kahjustamata.
• Mitme hamba asendamiseks on implantaatidele kinnitatud sildprotees sama mugav kui oma hambad.

Kas kaotatud hamba peab tingimata asendama?

Olenevalt tühimiku asukohast võivad patsienti pärast hamba kaotust oodata mitu probleemi, nt ebamugavus söömisel või muutused kõnemaneeris ja suu liikumises. Mõned patsiendid lepivad sellega ja lükkavad kaotatud hamba asendamise tulevikku.

Hambaarstid soovitavad paigaldada hambaimplantaadi suhteliselt kohe pärast hamba kaotust. Kui seda ei tehta, siis võivad ajapikku ilmneda probleemid, sh ka pöördumatud protsessid, mille parandamine vajab juba ulatuslikumat ravi.

• Hammaste liikumine

  • Kõik hambad otsivad kontakti. See tähendab, et ühe või mitme hamba puudumine põhjustab enamasti kõrvalhammaste nihkumise tühja ruumi suunas. See tähendab, et mõne aja möödudes ei ole puuduva hamba kohal enam piisavalt ruumi, et paigaldada hambaprotees (implantaat või muu protees).
  • Hammas, millel puudub vastashammas (ülemises või alumises reas), hakkab liikuma vastas asuva hambarea tühja koha poole.
  • Hammaste liikumisel võivad igemete kõrgus ja kontuurid muutuda ebaühtlaseks, mis põhjustab teatud kohtades katu kogunemise ja soodustab hambakivi teket. See omakorda loob head tingimused parodontiidi ja kaariese tekkeks.
  • Lisaks muudab hammaste nihkumine hambumust ja naeratuse üldist esteetikat.

• Lõualuu taandumine

  • Kui lõualuu on taandunud, siis implantatsioon on komplitseeritud, sest tekib vajadus luu kasvatamiseks.

Hambaimplantaadi paigaldamine

Hambaimplantaadi paigaldamine on patsiendi jaoks suhteliselt kerge protseduur ega kahjusta tervist ning toimub tavaliselt kohaliku tuimastusega. Hambaimplantaadi paigaldamise operatsioon ei nõua palju aega (reeglina võtab see sama palju aega kui tavapärased protseduurid hambaarsti juures) ning üldjuhul saab patsient tööle naasta juba järgmisel päeval.

Kahest etapist koosnev implantaadi paigaldamine näeb välja nii:

I etapp – tehisjuure ehk hambaimplantaadi paigaldamine:

1. Puuduva hamba kohas avatakse ige.
2. Lõualuusse tehakse roteeriva instrumendiga kindlaksmääratud pikkuse ja läbimõõduga õõnsus.
3. Õõnsusesse keeratakse implantaadi keha.
4. Ige õmmeldakse kinni.
5. Õmblusniidid eemaldatakse siis, kui haav on paranenud (10–14 päeva pärast).
6. Paranemisaeg, millal toimub implantaadi luustumine ja igemekoe paranemine, on tavaliselt ülalõua puhul 3–6 kuud ja alalõua puhul 2–3 kuud.

II etapp – implantaadi koormamine alalise hambaproteesiga:

1. Pärast paranemist avatakse ige ja asetatakse igeme formeerija. (NB! Sõltuvalt juhtumist võib igeme formeerija ja ajutise krooni paigaldada esimeses etapis ehk kohe pärast tehisjuure paigaldamist).
2. Pärast igeme paranemist paigaldatakse implantaadile lõplik keraamiline implantaadikroon või muu protees.

Lühidalt öeldes sisestab hambaarst kaheetapilise implanteerimise puhul esmalt kunstjuure sinna, kus asus varem oma hambajuur. Mõned kuud hiljem paigaldab arst implantaadile juba alalise hambakrooni või proteesi.

Sõltuvalt konkreetsest olukorrast kasutatakse mõnikord kohest implantaadi koormamist, st pannakse ajutine kroon kohe pärast implantaadi luusse paigaldamist.

CAD/CAM tipptehnoloogia kasutamine implantatsioonis

Periodent kliinikus kasutatakse digitaalset CAD/CAM tehnoloogiat, mis võimaldab valmistada väga täpseid ja hästi suhu sobivaid hambaproteese. See tähendab, et arvuti ja digitaalsete lahenduste abil skaneeritakse suu olukorda, seejärel kujundatakse ja freesitakse valmisproteesid. CAD/CAM tehnoloogia kasutamine säästab patsiendi aega ja raha.

Keerulised juhtumid

• Kui hamba kaotus toimus juba ammu, siis on enamasti selles kohas luu taandunud. See tähendab, et luud ei ole hambaimplantaadi paigaldamiseks piisavalt. Sel juhul peab enne implantatsiooni luud kasvatama (augmentatsioon). Selleks siirdatakse kehaomane luu või kasutatakse luu asendusmaterjali. Pärast protseduuri võib olla vajalik antibiootiline ravi. Luu kasvatamine võtab tavaliselt 6 kuni 8 kuud.
• Kui iget ei ole piisavalt, siis tehakse olemasolevate kahjustuste parandamiseks igemekoe siirdamine.

Hambaimplantaatide paigaldamine võib olla küll ebameeldiv protseduur, ent implantaatide kestus ja kasu on pikaajaline.

Kui kaua hambaimplantaadid vastu peavad?

Suurem osa implantaatidest püsib edukalt palju aastaid. On tehtud uuringud, kus hinnati implantaatide vastupidavust rohkem kui 35-aastasel perioodil. Hiljutised uuringud on näidanud, et 90% implantaatidest, mis paigaldati 10 aastat tagasi, täidavad oma eesmärki tänaseni.

Implantaatide eluiga sõltub väga palju ka sellest, kui hästi neid puhastatakse ja hooldatakse. Kindlasti peab hambaid pesema hambapasta ja -harjaga kaks korda päevas ning oluline on ka hambaniidi kasutamine. Tavaliselt soovitatakse hambaarsti kontrolli vähemalt kord aastas, mille käigus teeb arst või suuhügienist vajadusel professionaalse puhastuse.

Kas hambaimplantaat tundub suus teistsugune kui oma hambad?

Inimese oma naturaalseid hambaid ümbritseb periodontaalne kude, mis seob hambajuured luuga. See sidekude võimaldab närimise või hammustamise ajal tunda hambal survet. Implantaadid ei ole sidekoega ümbritsetud (tehisjuur on oma luuga kokkukasvanud) ja seetõttu võib inimene tunda survet implantaadile hoopis teistmoodi, kuid see ei tekita ebamugavustunnet ja sellega harjub kiiresti ära.

Millal hambaimplantaadid on vastunäidustatud?

Implantaatide paigaldamine on madala riskiga protseduur ning sobib igas vanuses patsientidele, kuid ka sellel protseduuril on mõned vastunäidustused.

Ettevaatlik tuleb olla neil inimestel, kellel on neerukahjustus, soodumus veritsusele või nõrk immuunsüsteem. Ka südame-veresoonkonna või reumaatiliste haiguste puhul on rangelt soovituslik pidada nõu arstiga võimalike riskide kohta. Ravimatu või halvasti ravitud suhkruhaigus viib samuti riskigruppi.

Implantatsiooni ebaõnnestumise riski suurendab oluliselt patsiendi suitsetamine, sest nikotiini tarvitamine võib soodustada põletiku tekkimist ning pärssida implantaadi ja luu kokkukasvamist. Soovitame tungivalt loobuda suitsetamisest enne implantatsiooni.

Enne protseduuri planeerimist tuleb informeerida hambaarsti oma tervise üldseisundist ja tarbitavatest ravimitest (nt eriti vere hüübimist mõjutavate või luu ainevahetust mõjutavate ravimite kasutamine).

Enne implantatsiooni peab olema välja ravitud igemepõletik, parodontiit ja kaaries (nende haiguste olemasolul).

Mõningad tüsistused (veresoonte ja närvide vigastused) on implantaatide paigaldamisel võimalikud, kuid tänu kaasaegsetele vahenditele ja hambaarstide kõrgele kvalifikatsioonile on need siiski üsna ebatõenäolised. Implantaatravi peetakse ikkagi vähese riskiga operatsiooniks.

Seega ‒ kui sinu üldine tervis on korras, siis on hambaimplantaadid kaotatud hammaste asendamiseks parim lahendus!